Prognoosi järgi võib vähemusrahva sündimuse langus tõsta hiinlaste osakaalu rahutus piirkonnas praeguselt 8,4 protsendilt 25 protsendile.

Peking on juba aastaid proovinud tugevdada kontrolli tohutu piiriala üle, kus on olnud pikalt probleeme majandusliku ebavõrdsuse ja vägivallaga.

Viimastel aastakümnetel on Xinjiangi tööd otsima kolinud miljoneid hiinlasi, kuid asunike saabumine on põhjustanud pingeid ka kohalikega.

Saksa teadlane Adrian Zenz ütles, et Hiina julgeolekuametkonna avaldatud dokumentides süüdistatakse pingetes etniliste vähemuste rohkust ja soovitatakse riske maandada läbi rahvastikukontrolli.

Läinud nädalal teatas Hiina vananeva rahvastiku tõttu oma lapsepoliitika muutmisest, lubades paaridel saada kuni kolm last.

Uurijate sõnul ei pea Peking aga kõiki lapsi Xinjiangis võrdselt ihaldusväärseks ning võtab aktiivselt meetmeid, et vähendada sündimust etniliste vähemuste seas.

Meetmete seas on inimeste vangistamine, kui nad liiga palju lapsi saavad ja väidetav sundsteriliseerimine.

Zenz arvutas, keskendudes neljale prefektuurile Xinjiangi lõunaosas, et Peking võib proovida tõsta hiinlaste osakaalu uiguuride kodumaa keskmes veerandini rahvastikust.

Ametlikud andmed Xinjiangist näitavad, et sündimus langes aastatel 2017-2019 pea poole võrra, mis teeb sellest kõige järsema languse kõigi Hiina regioonide lõikes, teatas mõttekoda Australian Strategic Policy Institute.

Hiina on Xinjiangiga seoses silmitsi kasvava kriitikaga. Ühendriigid süüdistavad Pekingit genotsiidis.

Inimõiguslaste andmeil on Xinjiangi piirkonna vangilaagrites vähemalt miljon uiguuri ja teist peamiselt moslemivähemuste esindajat. Hiinat süüdistatakse ka naiste sundsteriliseerimises ja sunnitöö kasutamises.