Circle K juhi Kai Realo sõnul ei saa välistada, et suvel nähakse tanklate infotabloodel nii suuri numbreid nagu ei kunagi varem. Kui rekordiline elektri börsihind jääb keset suurt suve paljudel märkamata, siis kolmapäeval jõnksuna üles hüpanud kütusehind võttis ilmselt nii mõnegi autojuhi vanduma.

"Seekord me tajume hinnatõusu suurema jõnksuna just sellepärast, et tänu koroonale on olnud enne hästi madal tarbimine," rääkis Realo.

Kütusehinna tõus sõltub suuresti sellest, kui palju on OPEC-i riigid valmis tootmist suurendama. Kui tootmise taastumist hoitakse kunstlikult kinni, siis võib kütusehind kerkida päris palju. Realo loodab, et jääb löömata senine Eesti kütusemüügirekord, mis jääb tänasest hinnast vaid kolme seni kaugusele.

"See ei oleks Eesti rahvale lihtne alla neelata oma tavapärase rahakotiga, kui ka kõik muud hinnad tõusevad. Aga kindel selles olla ei saa," rääkis ta.

Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul ületab nafta hind kriisieelset taset ja pigem on tegu tavapärase olukorra taastumisega. Kuna kütuse pealt on raske kokku hoida, siis pigem vähendatakse teiste kaupade tarbimist.

"Praegu selle vastu võibolla räägib asjaolu, et inimesed on kogunud sääste ja võibolla suur osa neelab selle hinnatõusu tegelikult alla," rääkis Oja.

Viimastel päevadel on hüppeliselt kasvanud ka elektrihind. Kolmapäeva hommikul kerkis elektri megavatt-tunni hind 255 euroni, mis ületab maikuu keskmist hinda pea viiekordselt. 

"Elektrihinna tõusu põhjusteks on eelkõige see, et Balti riikide ühendused Põhjamaadega on piiratud, Estlinkil on sel nädalal esimene kaabel hoolduses ja samamoodi on piiratud Leedu ja Rootsi vaheline merekaabel," rääkis Baltic Energy Partners OÜ juhatuse liige Marko Allikson.

Koos suvesoojaga saabus ka tuulevaikus, mis vähendas drastiliselt tuuleparkide toodangut, samuti ei tööta suviti koostootmisjaamad.

Elektri hulgimüüja sõnul muutuvad sellised üksikud hinnahüpped üha tavalisemaks, kuna kasutatakse aina enam tuuleenergiat, kus ilmastikust tingitud muutused on väga kiired. Pikaajalist elektrihinda mõjutab praegu kõige enam CO2 emissioonide hinnatõus.

"Viimase poole aastaga on see tõusnud umber 30 euro tasemelt 50 euro tasemele ja selle põhjuseks on olnud eelkõige Euroopa Liidu soov sellist taastumist COVID-i järgses maailmas teha võimalikult rohelisena," rääkis Allikson.

Alliksoni sõnul on Eestis aidanud suvisel ajal hinnatõusu pisut ohjes hoida suur päikeseparkide buum. Hoopis teine on olukord talvel, kui tuul ei puhu ja väljas on külm.

"Tänasel päeval igaüks kellel on ikkagi oma kodu ja seal päike paistab, tasub need päiksepaneelid üles panna, siis mõnel tunnil toob hoopis sisse, mitte ei vii välja," rääkis Allikson.