OPEC-isse kuuluvad riigid jõudsid kokkuleppele, et suurendavad alates augustist nafta tootmist 400 000 barreli võrra päevas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tootmist kärbiti jõudsalt eelmise aasta kevadel, kui koroonaviiruse leviku tõttu nõudlus nafta järele kahanes. Nüüd on aga turul tekkinud hoopis puudus, mille tagajärjel tõusid kütusehinnad nii Eestis kui ka mujal maailmas rekordtasemeni.

"Selle positiivne efekt on see, et see kindlasti pani kütusehindade tõusule piduri praegu. Isegi kui 1. augustist kasvatatakse tootmist, siis kogu maailmas jääb endiselt nõudlus suuremaks kui pakkumine ehk ma ei näe praegu koheseid hinnalangusi, aga vähemalt hinnatõusule on see pannud piduri," kommenteeris Alexela juhatuse liige Tarmo Kärsna.

Analüütikute hinnangul jääb OPEC-i kokkuleppe mõju naftahindadele pigem tagasihoidlikuks.

"Selle OPEC-i kokkuleppe mõju nafta hinnale jääb ilmselt pigem väikeseks. Seda me nägime ka praegustest arengutest, kus nafta hind on langenud väga vähe. Viimase ööpäeva jooksul on nafta hind alanenud ainult paari dollari võrra barrelist," rääkis Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.

Mõningast kütusehindade langust võib Eestis oodata sügisel, kuid maailmaturu praeguse üldise naftanappuse mõjud kestavad veel pikemat aega.

"Kui rääkida Eestile mingit mõju, siis me räägime pigem septembrikuust. Ja siin on üks tegur juures kindlasti ehk kuidas koroona kolmas laine maailma majandust mõjutab. Sest ka analüütikud täna näevad, et kõikides riikides on hakanud koroona näitajad tõusma ja see paneb paljud riigid uuesti lukku ja viib nõudluse alla, mis kindlasti mõjutab kohe ka nii toornafta kui ka kütusehindu negatiivses mõttes," rääkis Kärsna.

"Nafta tulevikutehingud näitavad seda, et nafta hind püsib lähiaastal 70 dollari kandis barreli kohta," märkis Elmik.