Kallase sõnul on eelarvekärped vajalikud kasvavate kulutuste kontrolli all hoidmiseks. "See ei ole ju meie huvi ainult, see peaks olema kõikide maksumaksjate huvi. Kui riigi kulud viimase viie aastaga on kasvanud 47 protsenti, siis see on paisunud nagu pärmitaigen ja kuskil peab olema see piir, sest tulud ei ole kasvanud. Meil on mitu võimalust, üks on leida, kas kõiki kulusid on vaja," rääkis Kallas.

Eelmise valitsuse vastu võetud riigi eelarvestrateegias jäid kärped sisustamata, mistõttu on auk eelarves suur.

EKRE on avaldanud, et plaanib järgmisel nädalal anda sisse Kallase umbusaldamise. Peaministri sõnul on selle eesmärk hoida teda tööst eemal ja see on opositsiooni võimalus silma paista. "Vaadates mis praegu toimub riigikogus, siis minu meelest seadusandlikku võimu sisuliselt naeruvääristatakse ja see pole demokraatia huvides, mis seal praegu käib," sõnas ta.

Peaminister kinnitas, et koostöö Keskerakonnaga püsib hea. "Täna olid ka väga sisulised arutelud. Kaks asja, mis on aastaid olnud tegemises, me saime need ära otsustada. Jah, pingeliste vaidluste tulemusel, aga heas koostöötahtes. See on positiivne," rääkis ta.

"Alguses meil oli teineteise suhtes umbusku, me oleme olnud väga kaua erinevatel pooltel, tihti ka vastased," rääkis Kallas. "Minu eesmärk on tegelikult see, et koostöö koalitsiooni ja opositsiooni vahel oleks parem, poliitiline kultuur oleks parem. Me oleme toetanud opositsiooni ettepanekuid, seda ei ole väga ammu tehtud. Just sellepärast, et ega head mõtted ei saa tulla ainult koalitsioonist, neid tuleb ka opositsioonist," sõnas ta lisades, et praegu pole siiski näha, et Reformierakond saaks teha koostööd EKRE-ga.

Kallase sõnul on Ratase positsioon kärbete teemal inimlikult mõistetav. "Meie pluss on see, et meil on Keskerakonnaga väga erinevad valijad, me ei konkureeri üksteise valijatele," rääkis ta.

Tuleb üle vaadata maksusüsteemi alused

Kallase sõnul vajab Eesti maksudebatti selles osas, mida maksustatakse ja mida soovitakse maksudega saavutada. "See ei tähenda seda, et protsent siit ja protsent sealt, vaid see, millel baseerub meie maksusüsteem, mida me maksustame on tegelikult ju aegade tagant kui meil ei olnud veel digitaalset ettevõtlust, uusi tegevusalasid, inimesed võib-olla käisid tööl rohkem ja praegu töötavad kodudest, jne," lausus peaminister.

"Kui meie eesmärk on see, et ära maksusta kõrgelt seda, mida sa tahad, et areneks, siis kui vaatame maksusüsteemi, siis mis on kõige kõrgemalt maksustatud? Töötamine. Ja ometi me tahame, et inimestel oleks tööd ja leiba. Järelikult me peame vaatama seda pilti tervikuna, kuidas me saame ühelt poolt need maksutulud kätte, mida meil on vaja nende vajalike kulude ülalpidamiseks, aga teiselt poolt maksude kasutamine selleks, et ka soodustada või mitte soodustada teatud tegevusi," rääkis ta.

Debatt peab Kallase sõnul olema kõiki eluvaldkondi hõlmav ja vaatama ümber, mida riik praegu maksustab, mida riik tahab arendada ja mida kõrgema maksuga piirata. "Kui võtame kõikvõimalikud poliitikasuunad meil ja maailmas, seal on palju elemente. Minu arvates see peaks olema laiaulatuslik debatt, nagu oleks pidanud olema pensionireformi debatt, kus oleks pidanud osalema nii koalitsioon kui opositsioon ja me räägime üldiselt suurest pildist," sõnas peaminister.

Debati konkreetset vormi Kallas siiski välja ei käinud, vaid märkis, et Reformierakond arutab, milliseid mõtteid võiks välja käia ja kutsus teisi erakondi üles tegema sama.

Presidendivalimiste osas sõnas Kallas, et Eestis on palju intelligentseid ja sümpaatseid inimesi, kes sellele töökohale sobiksid.

"Eks praegu käibki arutelu kõikvõimalike kandidaatide üle. Ma mõistan avalikkuse ootust, et need debatid oleksid ka avalikud ja kandidaatide vahel, aga tänu sellele, et valimisseadust ei ole praegu muudetud, sellised vead, mis eelmine kord olid võivad korduda," rääkis ta.

Kallase sõnul näitab see, et erakonnad pole praegu veel tulnud välja oma kandidaatidega, et nad on valmis koostööks.