Juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 kokkulepe kehtestada rahvusvahelistele korporatsioonidele globaalselt 15-protsendiline tulumaksumiinimum lükkas Eestis taas käima maksudebati. Kahjuks on varasemad taolised arutelud lõpuks sumbunud, sest poliitikutel pole olnud tõsist huvi Eesti maksusüsteemi reformimise vastu.

Loodan, et seekord läheb teisiti ning enne järgmisi riigikogu valimisi suudetakse erinevad maksumuudatusideed läbi vaielda, et valijad näeksid uut riigikogu valides maksuteemalistest valimisloosungitest kaugemale.

Võib-olla olen ülekohtune, aga mulle tundub, et koalitsioonierakonnad on haistnud taas vana hea maksusupi ülessoojendamise võimalust. Praegu kehtiva ettevõtete investeeringute tulumaksuvabastuse kehtestas Reformierakond sajandivahetusel. Nad on seda põhimõtet seni jõuliselt toetanud ja pole olnud valmis sellest loobuma.

Reformierakonna praegune koalitsioonipartner Keskerakond on ettevõtete kehtivat maksusüsteemi kritiseerinud ning lisaks astmelise tulumaksu kehtestamise lubadusele on nad aeg-ajalt lubanud ettevõtete tulumaksustamise põhimõtteid muuta.

G7 tõstatatud globaalne ettevõtete maksustamispõhimõte andis Reformierakonnale taas võimaluse asuda kaitsma investeeringute tulumaksuvabastust ning Keskerakonnale hea võimaluse koalitsioonipartnerile vastanduda.

Nädalavahetusel saatis Keskerakond välja pressiteate, milles majandus- ja taristuminister Taavi Aas kirjutas, et juhtivate tööstusriikide ühenduse G7 algatust tuleks laiendada ka Eestis tegutsevatele ettevõtetele. Ta põhjendas enda seisukohta sellega, et G7 ettepanek aitab vähendada nii rahvusvaheliste suurettevõtete kasumi väljaviimist kui ka erinevaid skeemitamisi.

"On aus, kui ettevõte maksab maksud riigis, kus ta reaalselt tegutseb," kirjutas Aas. Majandusminister märkis, et ettevõtte tulumaksu kõrval väärib arutamist sotsiaalmaksulae kehtestamine ja dividendide maksumäärade ülevaatamine.

Sõnades on Eesti maksusüsteemi reformimist ja kaasajastamist toetanud nii Reformierakonna juht Kaja Kallas kui ka Keskerakonna juht Jüri Ratas. Kahjuks ei ole aga kummagi tipp-poliitiku puhul näha, et nad selle teemaga sooviksid ka sisuliselt tegeleda ja maksudebatti vedada.

Praegu on aga viimane aeg muudatusideed välja käia ning nende plussid ja miinused selgeks vaielda, et 2023. aastal toimuvatel korralistel riigikogu valimistel oleks valijatel lihtne anda maksureformi ettepanekutele enda hinnang. Kui me seda ei tee, siis juhtub see, mis on juhtunud varasemate valimiste järel. Tiksume oma ajale jalgu jäänud maksusüsteemiga edasi järgmised neli aastat.

Eesti paistab silma kõrgete tööjõumaksudega. See võib hakata peletama eemale tööjõumahukaid ettevõtteid. Investeeringud liiguvad sinna, kus on tublid ja targad inimesed. Meil on need olemas, kuid mitte piisavalt.

Kõrgetele tööjõumaksudele on pakutud lahendusena sotsiaalmaksulage erinevates variatsioonides. Enne valimisi on selle kehtestamine olnud mõnegi erakonna valimislubaduste seas. Pärast valimisi see lubadus aga ununeb kiiresti.

Eesti paistab silma sellega, et me ei maksusta erinevaid varasid. Aeg-ajalt kostub üleskutseid kehtestada automaks, et siis taas unustuse hõlma vajuda. Veelgi harvemini räägitakse kinnisvara täiendavast maksustamisest.

Kolmas maksuteema, mis kerkib ja siis jälle vajub, on dividenditulu maksustamine. Inimestel on maksustamise mõttes kasulik teha palgatööd osaühingu vormis. Selle probleemi lahenduseks on pakutud sotsiaalmaksu põrandat.

Eesti majandus on sel sajandil väga palju muutunud, maksupoliitika püsinud aga stabiilsena või isegi stagneerunud. Seetõttu võiks ju majandusminister Taavi Aasa nädalavahetusel saadetud pressiteate eest tunnustada. Kahjuks arvan, et see teade oli jälle üks näide sellest, mille kohta öeldakse palju kisa ja vähe villa.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel.