Sulev Liivik: maa hindamine ei too enamikule inimestest kaasa muutusi

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Sulev Liivik Autor/allikas: Rahandusministeerium

Eraisikud, ettevõtted, omavalitsused ja riik vajavad maade hinna kohta õiget infot, et tehingud ja maksustamine saaksid toimuda maa väärtusega kooskõlas. Järgmine maa hindamine viiaksegi läbi 2022. aastal ning uued maahinnad hakkavad kehtima 2024. aastal. Keda see tegelikult puudutab, sellest kirjutab Sulev Liivik.

Maade hindamine uute maksumääradega ei mõjuta koduomanikke. Seaduses säilib kodualuse maa maksuvabastus nii nagu see 2012. aastal kehtestati. Kodualuse maa maksuvabastust hoopis laiendatakse maadele, mis on nii elamu- kui ka ärimaa otstarbega üheskoos.

See tähendab, et kui kortermaja esimesel korrusel asub näiteks äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei pea selle maja korteriomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Milleks maa eest maksmine üldse vajalik on? Maamaksu raha võimaldab omavalitsustel panustada elukeskkonda ja teenuste parandamisse. Kõik me tahame korras teid ja talvel lume koristamist ning omavalitsused saavad need kulud katta just maamaksu laekumisest.

Maks laekub täielikult omavalitsuste eelarvesse ja iga volikogu kehtestab tulevikus kolm maksumäära:

  • elamu- ja õuemaale;
  • metsa-, põllu- ja rohumaale;
  • äri- ja tootmismaale.

Omavalitsused on lubanud maamaksu tõsta vähe. Selle tulevikus liiga suureks muutumise vältimiseks vähendatakse maksimaalseid määrasid 2,5 kuni viis korda. Kui maatüki hind on 20 aasta jooksul keskmisest kiiremini kasvanud, tuleb appi piirang: ühegi maaomaniku maks ei saa kerkida rohkem kui kümme protsenti aastas. Igal juhul saavad maksumuutused olema enamjaolt väikesed ja mõnel juhul võib maamaks isegi väheneda.

Paljudele on heaks uudiseks seegi, et maa maksustamishind on aluseks ka tehnovõrkude talumistasude määramisel, mis tähendab, et 2024. aastast hakkavad maaomanikud saama oma maal asuvate tehnovõrkude ja rajatiste eest praegusest kõrgemat talumistasu.

Maa hindamise viib läbi maa-amet, mis hindab ära kõik maatükid Eestis, mida on maakatastris praegu registreeritud üle 753 000. Lisaks on kinnisvaraturu analüüsimiseks ameti käsutuses enam kui miljoni kinnisvaratehingu andmed.

Kokkuvõtteks

  • Säilib rahvastikuregistrijärgse kodualuse maa maksuvabastus.
  • Kodualuse maa maksuvabastust laiendatakse elamu- ja ärimaa liitsihtotstarbega maadele. See tähendab, et kortermaja esimesel korrusel asuva äripinna ärimaa eest ei peaks korteriomanikud enam maamaksu maksma.
  • Igale katastriüksusele määratakse tegelik väärtus ehk maa maksustamishind.
  • Maksustamishind on aluseks maamaksu, riigimaade kasutustasu ning ka tehnovõrkude talumistasude määramisel, mis toob maaomanikele tehnovõrkude ja rajatiste eest kõrgema talumistasu.
  • Maksutõusu mõju leevendamiseks on maksumaksjale kaitsemehhanismid (vähendatakse lubatud maksimummäärasid ja kehtestatakse aastasele kasvule kümne protsendi piirmäär).
  • Muudetakse maa hindamise seadust, maamaksuseadust jt seadusi, et ajakohastada maa väärtuse andmeid ja ühitada need turuväärtuse põhimõtetega.
  • Maa korralise hindamise tulemused hakkavad kehtima 2024. aastal.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: