Isamaa esindaja ja riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Sven Sesteri ütles ERR-ile, et Isamaa ei poolda kinnisvaramaksu kehtestamist. "Mina hetkel ei näe Eestis valmisolekut sellise maksu kehtestamiseks. Ma ei pea õiglaseks, et inimesed hetkel mingeid lisamakse maksma peaksid. Leian, et Eesti rahval on juba niigi suur maksukoormus ja seda suurendada pole kindlasti meie eesmärk," selgitas ta.

Ka valitsuse juhtpartei Reformierakond kinnisvaramaksu suhtes vajadust ei näe.

Endine rahandusminister Aivar Sõerd ütles, et kinnisvaramaksu kehtestamise kohta antud hetkel Reformierakonnas arutelusid toimunud ei ole.

Sõerd märkis, et tema isiklikult ei poolda uue maksu kehtestamist, sest praegune maksukoormus on juba liiga suur.

Sõerd ütles, et maksude üle arutamisel ja otsuste vastuvõtmisel peab säilima poliitiline ettenägelikkus, eelkõige selleks, et ettevõtted oskaksid luua plaane eeldusel, et lähima aja jooksul ei toimu suuremaid strateegilisi muudatusi, mis neid negatiivselt mõjutaksid. Uue maksu kehtestamisel tuleb ka arvesse võtta, kuidas hakkab see Eestit mõjutama suuremalt, sealhulgas, milliseid sektoreid ja inimgruppe, mil moel muudatus mõjutama hakkaks.

Sõerd lisas, et antud teemal tuleb arutelusid tulevikus kindlasti pidada, kuid lähiajal pole seda eesmärgiks võetud.

Sotsid: peab arutama

Kinnisvaramaksu üle arutelude pidamise vajadust näevad samas riigikogu opositsiooni kuuluvad sotsiaaldemokraadid (SDE).

Rahanduskomisjoni liige Riina Sikkut ütles ERR-ile, et analüüs annaks selgema pildi, kas kinnivaramaksu toetada.

Sikkut ise pooldab kinnisvaramaksu kehtestamist. "Mina isiklikult toetan kinnisvaramaksu teostamist. Küsimus on ainult, et milline see maksustamise reeglistik oleks. Kas me räägime ärikinnisvarast, kas me räägime igasugusest kinnisvarast, millise määraga ja kas on mingeid vabastusi. Neid nüansse on mitmeid, mille üle arutleda. Lõpuks määravad need ka selle, keda see maks mõjutama hakkab."

Sikkut lisas, et kinnisvaramaksu kehtestamine oleks suur ja põhimõtteline muudatus Eesti maksusüsteemis.

"Kui see maksumuudatus läbi viia järgmise nelja või kaheksa aasta pärast, oleks esmalt vaja arusaama võimalikest mõjudest. Minu jaoks ei ole vastuolus maksurahu seadmine ja samal ajal taustatöö tegemine, et teada saada, milline hakkab maksusüsteem meil pikemas plaanis välja nägema," rääkis Sikkut.

Samuti opositsiooni kuuluva Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Henn Põlluaas on kinnisvaramaksu kehtestamisele vastu.

"Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on kinnisvaramaksu kehtestamise vastu olnud algusest peale. Maamaks on meil hetkel juba niigi olemas ja mingite täiendavate omandimaksude vajadust me ei näe. Inimene maksab juba niigi oma omandi eest riigile iga aasta maksu ja täiendavalt kinnisvaramaksu juurde panemist ei pea me mõistlikuks," ütles Põlluaas.

Põlluaas lisas, et valitsusel on praegu plaan tõsta maamaksu. "Ma arvan, et maamaksust hetkel täiesti piisab. Riigil on lähiajal plaanis ju ka maamaks üle vaadata, just maa hindade osas. See tegevus käib juba. Viimati kehtestati need enam kui kümme aastat tagasi, kõik need reaalsed hinnad on muutunud vahepeal. Tõenäoliselt ainuüksi seetõttu tõuseb tulevikus maamaks, mitte küll korraga, vaid järkjärguliselt. Riigi eesmärk ei ole oma kodanikke maksudega kurnata, vaid mida paremini meie inimesed elavad, seda suurem ja parem on riigil laekumine teistest otsestest ja kaudsetest maksudest."

"Ma usun, et praeguse valitsuse poolt võib kõikvõimalikke üllatusi maksumaksjale veel tulla," lisas Põlluaas koalitsioonilepingusse kirjutatud maksurahu põhimõttele viidates.

Keskerakond on kinnisvaramaksu arutanud

Keskerakonna esindaja ja rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul on erakonnas toimunud arutelusid kinnisvaramaksu sisseviimisest.

Savisaare sõnul muudaks kinnisvaramaks oluliselt õiglasemaks maksude jagunemist maksukohuslaste vahel.

Savisaar pakkus ka välja, et maksust saadava tulu eest saaksid näiteks omavalitsused hakata maksma korrusmajade teenindamisel tekkivaid kulusid. "Omavalitsustel on iga kuu vaja maksta korterelamute halduskulusid. Nende kulude hüvitamiseks oleks võimalik kasutada kinnisvaramaksust saadud tulu."

Asjatundja: kinnisvaramaks võiks tulla majandusele kasuks

Kinnisvaraga tegeleva AS-i Kinnisvarekspert juhatuse esimees Aivar Roosik näeb kinnisvaramaksus kasulikke külgi, kuid mitte samaaegselt kehtiva maamaksuga.

"Hetkel meil maamaksust peaks piisama, aga tegelikult võiks kinnisvaramaks mingis mõttes ikkagi olla. Kinnisvaramaks võiks kõige enam mõjutada ikkagi neid, kellel on kinnisvara rohkem ja kes teenivad selle pealt mingit tulu. Siin on palju küsimusi, et mis sellise maksu kehtestamisel saaks maamaksust. Nii ikka ei saaks, et maamaksu kõrvale tuleks kinnisvaramaks," selgitas Roosik.

Kinnisvaramaksu vajadust põhjendas Roosik ka kinnisvara erineva väärtuse ja suurusega.

"Hetkel on vahe ikkagi sees tegelikult sellel, et kui üks ehitab ühekorruselise maja, teine pilvelõhkuja sama suurusega maatükile ja mõlemad maksavad sama suurt maamaksu, siis vahe on ju tegelikult ikkagi sees," ütles ta.

Samuti rõhutas Roosik, et kinnisvaramaks võib majandusele üldiselt kasulik olla. "Antud hetkel maamaks ei too riigile seda kasu, mida kinnisvaramaks tuua võiks. Mingil määral majandust see maks tõenäoliselt elavdaks."

Roosik rõhutas, et kinnisvaramaks peab olema hästi läbi mõeldud, et see hakkaks kasu tooma ja midagi paremaks tegema. "Kui seda see ei tee, siis pole sel maksul mõtet. Igal juhul peaks olema see õiglane maks ja arvesse peab võtma ka ühiskonna jõukust," ütles ta.

Eestis pole klassikalist kinnisvaramaksu, vaid selle asemel on maamaks, mis kinnisvara väärtusest oluliselt ei sõltu.

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD) on Eestile kinnisvaramaksu kehtestamist soovitanud üle 10 aasta. Samuti OECD poolt soovitatud eluasemelaenude intressitagastuse soodustuse kaotamise Kaja Kallase valitsus äsja teostas.