Kohtulahend puudutab Õhtulehe reporteri Priit Pärnapuu taotlust tutvuda toimikuga kohtuasjas, kus vaieldi apteegile tegevusloa andmise üle.

Ravimiamet ei andnud 2016. aasta lõpus luba Anne Apteegid OÜ-le uue apteegi avamiseks Tallinnas Arsenali Keskuses. Ettevõte vaidlustas keeldumise kohtus, kuid see jäi rahuldamata.

Kohtuotsus on praeguseks jõustunud, kuid uus kohtuvaidlus tekkis selle üle, kas ajakirjanikul on õigus kohtuasja toimikuga tutvuda.

Ajakirjanik põhjendas oma soovi sellega, et kirjutab apteekide ja ravimiäri teemal lugusid ning loodab saada toimikust ülevaate, kuidas ravimiamet apteekidele tegevuslube annab. Anne Apteegid OÜ vaidles ajakirjaniku taotlusele vastu, sest ettevõtte hinnangul sisaldab toimik ärisaladust, mille avaldamine võiks firma huve kahjustada. Äriühingu väitel saaks ajakirjanik teavet apteekidele tegevuslubade andmise kohta ka avalikest allikatest või ravimiametilt.

"Erinevad plaanid, infosüsteemide kokkuvõtted, tööjaotused ja täiesti uut tüüpi informatsiooni. Kuna lõppkokkuvõttes see informatsioon ei läinud käiku ehk et sellist tüüpi apteeki ei lubatud avada, siis on loomulikult ettevõttel huvi, et see informatsioon, mis pole avalikuks tulnud, oleks ka edaspidi ärisaladus," selgitas Anne Apteekide esindaja vandeadvokaat Ants Nõmper esmaspäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Ajakirjaniku huvi on põhjendatud

Esmalt andis halduskohus ajakirjanikule loa toimikuga tutvuda, kuid ringkonnakohus tühistas selle hiljem. Riigikohtu halduskolleegium leidis aga erinevalt ringkonnakohtust, et ajakirjaniku huvi toimiku vastu on põhjendatud ja saatis esmaspäeval taotluse uueks lahendamiseks halduskohtule.

Halduskolleegium märkis, et ajakirjandusvabadus annab ajakirjanikule avaliku huvi määratlemisel laia otsustusõiguse. Nii on ka Euroopa Inimõiguste Kohus rõhutanud, et ajakirjandus täidab demokraatlikus ühiskonnas olulist "avaliku valvekoera" ülesannet.

Teabe kogumine on ajakirjandusliku tegevuse hädavajalik osa, mis on hõlmatud ajakirjandusvabaduse kaitsega, kirjutab riigikohus. On vaja eriti kaalukaid põhjuseid, et õigustada ligipääsu piiramist teabele, mida avalikkusel on õigus saada.

Seetõttu leidis riigikohus, et avalikul võimul, sealhulgas kohtul, pole üldjuhul alust sekkuda ajakirjaniku õigusesse määratleda teemasid, mille vastu võib esineda avalik huvi.

Ajakirjanduslik huvi toimikuga tutvuda ei pea olema tingimata seotud konkreetse kaasuse spetsiifiliste asjaoludega, vaid kohtu hinnangul piisab sellest, kui uuritav üldine teema seondub konkreetse asjaga ja vajalikku infot on tõepoolest võimalik toimikust saada.

Kohus toob välja, et lisaks ajakirjanikele võib olla sarnane huvi toimikuga tutvuda veel näiteks teadlastel, kes soovivad saada ülevaadet haldus- või kohtupraktikast enda uuritavas valdkonnas.

Teabe hindamine ärisaladuseks jääb kohtu otsustada

Halduskolleegium ei nõustunud ringkonnakohtu hinnanguga, et ajakirjanikul on võimalik saada talle vajalikku teavet ka muudest avalikest allikatest. Selles asjas tehtud avalik kohtuotsus käsitleb tegevusloa menetlust üksnes kokkuvõtlikult ja keskendub vaidlusalustele õigusküsimustele.

Kohus toob välja, et ajakirjanik soovis toimikuga tutvuda selleks, et saada teada, kuidas ravimiamet menetleb tegevusloa taotlusi. Tal võib olla põhjendatud huvi analüüsida, kas taotluste lahendamine vastab seadusele ja kas ravimiameti praktika on ühtne.

Riigikohus nõustus apteegiga selles, et teatud osa toimikus sisalduvast teabest võib olla ärisaladus ja ettevõttel peab olema võimalik kohtusse pöörduda kartmata, et tema ärisaladus saab avalikuks.

Samas ei tohiks see kohtu sõnul tuua kaasa toimiku täielikku varjamist.  Põhjendatud huvi korral tuleb ajakirjanikule anda võimalus tutvuda saladust mitte sisaldava teabega, lisas kohus. Teabe määratlemisel ärisaladusena pole kohus seotud ettevõtte väidetega, vaid peab seda ise hindama.

Õhtulehe peatoimetaja: otsus on sõnum ka ministeeriumitele ja riigikogule

Õhtulehe peatoimetaja Martin Šmutov ütles ERR-ile, et otsus on tähelepanuväärne vähemalt kahel põhjusel.

"Esiteks viitab riigikohus, et ajakirjandusel on lai otsustusvabadus avalikku huvi pakkuvate teemade määratlemisel ja avalikul võimul, sealhulgas kohtul, pole üldjuhul alust sellesse sekkumiseks. Teiseks leidis riigikohus, et toimiku täielik varjamine pole põhjendatud ning isegi, kui toimikust midagi soovitakse varjata, peab kohus enne hindama, kas ja mis mahus seda üldse teha tuleks," selgitas ta.

Šmutovi sõnul toetavad mõlemad viited varasemaid riigikohtu otsuseid, mis puudutavad ajakirjandusvabadust ja toimikute või kohtupidamise salastamist.

"Riigikohus ütleb jälle ja taas selgelt: Eesti ühiskonnas tuleb väga täpselt põhjendada salastamist ja mitte avalikustamist. Nagu peab avalik olema kohtupidamine, on see riigikohtu otsus sõnum ka näiteks ministeeriumitele ja riigikogule," lisas peatoimetaja.

Ta selgitas, et selle järgi peab avalik olema ka seaduste menetlemine, kirjavahetused jms, mida tema hinnangul üritatakse üha enam tarbetult ja uusi trikke välja mõeldes salastada.

Nele Parrest lisab, et halduskohtu menetlustes esineb avalik huvi juba seetõttu, et kontrollitakse, kuidas täitevvõim tegutseb ja põhiõigusi järgib.

Õhtulehe peatoimeteja Martin Šmutovi sõnul on hea, et riigikohus alustõed üle kordas. "Eesti Vabariigis on kohtupidamine avalik ja põhjendada tuleb millegi salastamist. Ja põhjendama ei pea seda, miks on midagi avalik. See on, ma arvan, kõige tugevam sõnum," ütles Šmutov.

"Ma arvan, et see on väga mõistlik otsus. Riigikohus ju ütleb, et ajakirjanikul on õigus tutvuda olulises osas toimikuga, kuid ajakirjanikul ei ole õigus tutvuda ärisaladuseks oleva informatsiooniga," sõnas Ants Nõmper.

Seesugused juhtumid pole Eesti õiguspraktikas levinud

Riigikohtunik Nele Parrest selgitas ERR-ile, et harva kasvab kohtule esitatud taotlusest toimikuga tutvuda välja edasine kohtuasi.

"Igal konkreetsel juhul teeb kohus individuaalse otsuse, kas ja millises mahus menetlusväline isik (sh ajakirjanik) võib toimikuga tutvuda. /---/ Juurdepääs sõltub mitmetest asjaoludest: millist kaitstavat teavet ja mis mahus toimik sisaldab, kui kaalukas on juurdepääsu soovija huvi, kas toimikust on vajadusel eraldatav saladust sisaldav teave, kas tutvuja soovib pelgalt lugeda või teha ka ärakirju jne," selgitas Parrest

Ta lisas, et tsiviil- ja haldusasjades on oluline ka see, kas menetlusosalised on nõus, et ajakirjanik toimikuga tutvub. 

"Tavapäraselt peetakse ajakirjandust teatud mõttes privilegeeritud taotlejaks, kuna ajakirjandusel on ühiskonnas "valvekoera" roll avalikkuse huviorbiidis olevate teemade tõstatamisel ja teemaderingi määratlemisel," sõnas kohtunik.

Sama tõi välja ka kohus oma otsuses. Teisalt võib toimik aga Parresti sõnul sisaldada teavet, mida menetlusosaline võib soovida varjata, näiteks perekonnaelu üksikasjad, ärisaladus vms. Siis peab aga kohtunik kaaluma kahte vastandlikku huvi.

"Ringkonnakohtu hinnangul oleks ajakirjanik pidanud oma huvi selgemalt siduma konkreetse kohtuasjaga. Nad ei mõtestanud ajakirjanduse rolli laiemalt, nagu tegi seda riigikohus," selgitas Parrest ja lisas, et ringkonnakohtu hinnangul oli ajakirjaniku huvi nõrk. "Vastas kaalukausil oli ettevõtja ärisaladus, mis oli ringkonnakohtu hinnangul kaalukam," täpsustas ta.