Liimets: keskendun oma ametikoha ülesannete maksimaalselt edukale täitmisele
Eelmisel nädalal Keskerakonnaga liitunud välisminister Eva-Maria Liimets märkis, et seab hetkel erakonnapoliitikas kaasa rääkimisest kõrgemale oma välisministri ametiga kaasnevate olulisemate ülesannete täitmise.
Kirjeldage palun seda protsessi, kuidas jõudsite järeldusele Keskerakonnaga liitumise osas?
Aitäh selle küsimuse eest. Tõepoolest, olen võtnud juba jaanuaris vastu otsuse, et asuda Keskerakonna kutsel tänase koalitsioonivalitsuse välisministri ametikohale.
Juba alguses andsin ka teada, et tegemist on poliitilise ametikohaga, millega ma andsin ka selge signaali, et olen Keskerakonna poolne välisminister. Vahepeal ei olnud minu jaoks see sedavõrd kriitiline küsimus, sest tegin väga tihedat koostööd Keskerakonnaga oma esimesest ametisse astumise päevast. Ning tõesti oli hea meel, et juuni alguses sai ka ära vormistatud see liikmelisus.
Kas te vahepeal kahtlesite ka liitumise vajalikkuses?
Ei, selles ei ole mina küll vahepeal kahelnud.
Aga kas liitumisotsuse tegid keerulisemaks erinevad kriminaalmenetlused ja uurimised, mis Keskerakonna suhtes käivad?
Kindlasti olen nõus sellega, et korruptsioonil ei saa olla riigivalitsemises kohta ja selle jaoks ei ole õigustust, kuid sellistele küsimustele mina oma ametikohal olles ei ole otseselt pidanud keskenduma, sest minu töö fookuses on olnud Eesti välis- ja julgeolekupoliitika.
Kuidas te Keskerakonnaga plaanite oma tulevikku edaspidi siduda?
Jätkan erakonnas tööd ja esmalt loomulikult keskendun oma tänase ametikoha ülesannete maksimaalselt edukale täitmisele.
Kas te kavatsete kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel?
Selle küsimuse juurde kindlasti tulen erakonnaga aruteludes tagasi, kui valimispäev hakkab lähenema ja kui otsustatakse, kes ja kus, mis eesmärgiga ja missiooniga kandideerima asub.
Aga erakonna peasekretär rääkis, et ilmselt kandideerite Tallinnas?
Mina olen tõepoolest viiendat põlvkonda tallinlane. Kui ma omavalitsuste valimistel kandideerin ja omavalitsusküsimustes kaasa räägin, siis kindlasti on selleks piirkonnaks Tallinn.
Kas riigikogu valimistel kandideerimine pisut kaugemas tulevikus on ka mõttes?
Kindlasti mõtlen ka sellele, kui valimised tulevad lähemale, kuid esmalt, nagu olen juba öelnud, keskendun sellele, et välis- ja julgeolekuküsimustes Eestit väärikalt esindada ja need eesmärgid saaksid täidetud.
Kuidas te kirjeldaksite oma maailmavaadet?
Minu maailmavaade on eelkõige liberaalne, pean väga tähtsaks vabakaubandust. Kindlasti selle põhimõtte järgimist, et kõik inimesed on siia ilma sündinud väärikana ehk siis inimõiguste kaitsmist ja loomulikult demokraatia põhimõtete ja õigusriigi põhimõtete tähtsustamist riigis.
Kas näiteks kooseluseaduse rakendusaktid tuleks teie hinnangul vastu võtta?
Jah, kindlasti.
Aga milline on teie seisukoht Keskerakonna ühe põhilise poliitilise eesmärgi, astmelise tulumaksu osas?
Selles küsimuses ma arvan, et Eestil on praegu väga hea maksusüsteem valitud, see on lihtne ja läbipaistev, kus on ühe maksumääraga maksustatud kõiki maksumaksjaid. Arvan, et see lihtsus on midagi, mis väikeriigi majandusele on kindlasti olnud kasuks.
Kas täiendavad maksud Eesti kontekstis on täiesti välistatud või debatt sel teemal võiks toimuda, olgu selleks näiteks kinnisvaramaks või automaks?
Selliste maksude küsimustes on loomulikult tähtis seda protsessi jälgida ja arutleda, mis on kõige olulisem ja kuidas oleks tagatud see, et riigil õnnestub koguda makse selliselt, et ühiskond areneks ja et inimesed kõik tunneksid, et maksusüsteem ja maksukoormus oleks õiglane ja aitaks ka riigi arengule parimal moel kaasa.
Eesti inimene on üsna autolembene ja temale maha müüa ideed automaksu kehtestamisest on ilmselt üsna keeruline ja erakondade jaoks erakordselt ebapopulaarne. Kas te näete lähemas tulevikus üldse pinnast, et midagi sellist arutlusele võtta?
Ma arvan, et automaksu küsimuses on vaja arvestada erinevaid dünaamikaid, sealjuures seda, et ühiskond ja ka Eesti on valinud rohelise tuleviku. See tähendab tegelikult seda, et autotööstus ka suuresti muutub rohelisemaks, inimesed mõtlevad keskkonnasõbralikumalt.
Nii et ma usun, et kui me räägime autode maksustamisest tulevikus, siis on hoopis uued elemendid, mida tuleb nende küsimuste otsustamisel arvesse võtta.
Milline on teie seisukoht seoses valitsuse kärbetega, mis on praegu ühiskonnas päris palju paksu verd tekitanud ja eriti olukorras, kus majanduskasvu koha pealt tulevad väga positiivsed sõnumid?
See esimene põhimõte, millest me riigi eelarvestrateegia (RES) aruteludes lähtusime ja mis üldse viis selleni, et otsustati keskenduda seekord riigieelarve tasakaalustamisele, on loomulikult igati asjakohane.
Eestile on kindlasti väga hea, kui Eesti riigieelarve on tasakaalus, samuti tasub alati avalikus sektoris mõelda sellele, kus on neid kohti, kus bürokraatia iseenesest ei laieneks ja kasvaks, vaid, kus me saaksime olla efektiivsemad, arvestades, et me oleme digiriik, kõik muutub ümberringi.
Mis puudutab konkreetseid meediaruumis arutelu all olnud kitsaskohti, siis on kindlasti tähtis, et seda arutelu võetakse arvesse ja leitakse avaliku sektori kulude kahandamisel just neid kohti, mis ei riiva ühiskondlikku arvamust sedavõrd tugevasti, kui me nägime nüüd hiljuti.
Kui riigi eelarvestrateegia läheb sügisel ülevaatamisele ja antakse konkreetsed sisendid riigieelarve koostamisele, siis kas inimesi ministeeriumides ei peaks koondama ja kokkuhoiukohad tuleks leida mujalt?
Riigi eelarvestrateegia kokku leppimine on tervikuna kompromiss ja me tõepoolest leppisime kokku, et iga ministeerium oma haldusalas leiab need võimalused ja kohad, kus tegevuskulude pealt kokku võtta. Ja ma usun, et kõik ministeeriumid teevad selles osas kõige otstarbekamad valikud Eesti riigi jaoks.
Kas teie hinnangul peaks inimesi koondama selle eesmärgi saavutamiseks või mitte? Mis teie seisukoht on?
Sellist kindlat koondamist eesmärgiks seada loomulikult ei ole põhjendatud.
Välisministeerium peab samuti kärpekohti leidma kahe miljoni euro mahus. Kuidas teie need kärpekohad leiate?
Välisministeeriumis oleme me planeerinud neid arutelusid pidada sügisel, kui on ees korraliselt järgmise eelarveaasta konkreetsete tegevuste kaardistamine.
Kindlasti ei toeta ma seda, et me hoiaksime kokku inimeste pealt. Vastupidi, me otsime kohti, kus protseduurides leida kokkuhoidu ja toon siin ka mõned näited. Näiteks on kindlasti väga hea, kui me hakkame isikuttõendavaid dokumente Eesti riigi poolt väljastama ka posti teel, see vähendaks konsulaarkoormust ja annaks võimalusi tegeleda teiste tegevustega nendel ametikohtadel.
Samuti on meil praegu jutuks, kuidas muuta äridiplomaatiat riigis tervikuna efektiivsemaks ja koostöös EAS-iga paneme jõud kokku, mis annab teatavat eelarvesäästu.
Samuti otsime me kohti, kus me saaksime saatkondade osas optimaalsemalt teha koostööd teiste riikidega ja näiteks olla ühes või teises riigis samal pinnal.
Sellised on need kohad, kus meie otsime efektiivsust, kuid kindlasti ei ole me kavandanud ühte või teist saatkonda sulgeda.
Kuidas te suhtute laenuvõtmisesse praeguses olukorras?
Eesti on praegu saamas taastefondist täiendavalt lisaraha, samuti on peagi käivitumas uus ühtekuuluvusprogrammi eelarveraamistik, nii et kindlasti on väga mitmeid võimalusi, kust Eesti saab lisaraha ning loomulikult on tähtis, et me need kõige paremal moel ära rakendaksime Eesti majandusse, et tulla välja Covid-19 pandeemia ajal tekkinud majanduslangusest ja surutisest.
Toimetaja: Aleksander Krjukov