Riigikontroll: MES jagas laene kriisimõjust sõltumata

Raha.
Raha. Autor/allikas: ERR

Riigikontrolli värske aruande kohaselt jagas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) koroonakriisi leevendamisel laenuraha ka ettevõtetele, mis ise kriisi mõju ei täheldanud või mille laenuvajaduse põhjuseks ei pruukinud olla koroonakriis.

Riigieelarvest eraldati mullu sihtasutusele kriisimeetmeks 100 miljonit eurot, millele esitas taotluse 347 ettevõtet. Neist 248 ettevõtet said laenu kokku 86 miljonit eurot.

Ehkki laenusaamise peamiseks eelduseks sätestati koroonakriisiga kaasnev kahjulik majandusmõju, andis riigikontrolli auditi kohaselt MES laenu ka ettevõtetele, kes märkisid, et ei ole viirusest tingitud kriisi mõju täheldanud. Kui kokku jagati laenuraha 86 miljonit eurot, siis viis miljonit eurot eraldati just sellistele ettevõtetele.

"Enam kui poolesaja laenu taotleva ettevõtte puhul piisas kriisi mõju tõestamiseks väitest, et pank ei laena ettevõttele raha," sõnas riigikontrolör Janar Holm. "Paraku ei selgitanud sihtasutus välja, kuidas on laenuvajadus konkreetsetel juhtudel põhjustatud koroonaviirusest tingitud kriisist."

Enamik neist ettevõtetest soovis ja sai investeerimislaene kokku 17 miljoni euro ulatuses. Nende hulgast 14 laenu saanud ettevõttel käive kriisi ajal hoopiski kasvas ja see oli ka MES-ile esitatud finantsandmete põhjal ennustatav.

Holmi sõnul näitas audit, et MES tihtipeale ei kontrollinud ettevõtete väiteid, et nad pangast laenu ei saa või laenu pakutakse ebamõistlikel tingimustel. "Samas oli just see, et ettevõttel ei ole võimalik muude allikate abil täiendavaid finantsvahendeid kaasata või see oleks ettevõttele liiga koormav, üheks laenu saamise eeltingimuseks."

Ühtlasi ei kohelnud MES tõendite nõudmisel ettevõtjaid võrdselt. Mõnelt laenutaotlejailt nõudis sihtasutus pankadelt viit laenust keeldumise otsust, mõni ei esitanud neid üldse. Laenutaotlejate seas oli ka ettevõtteid, kellelt MES pankade keelduvate laenuotsuste esitamist otsesõnu nõudis.

Laenust keeldumise põhjused jäid mitmel puhul segaseks. MES keeldus laenu andmisest 109 korral, mitmel juhul ei esitatud taotlejale selle põhjuseid ja ettevõtteid teavitati otsusest telefonitsi.

Riigikontroll soovitab maaeluministril tagada, et MES järgiks haldusmenetluse põhimõtteid, teeks otsuseid läbipaistvalt ja põhjendaks neid faktiliste asjaoludega. Samuti soovitab riigikontroll tõsta nõukogu järelevalve võimekust ja luua püsiva siseauditi.

Maaeluminister leidis oma vastuses soovitustele, et haldusmenetluse kohaldumine MES-i nagu ka teiste riigi sihtasutuste tegevusele ei ole praegu veel üldiselt tunnustatud ja vaidlustamata seisukoht. Maaeluminister leidis ka, et MES-il tuli kohaldada haldusmenetlust vaid juhul, kui ta andis laene turutingimustest soodsamalt ehk koos riigiabiga.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: