"Olukorrast riigis": MES-i laenud jagati välja surve all
Riigikontrolli auditi järgi jagas Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) koroonakriisi laenuraha osaliselt välja ka kriisimõjust sõltumata, kuid kogu laenujagamine toimus tugeva poliitilise ja ajalise surve all, leidsid ajakirjanikud Indrek Lepik ja Hindrek Riikoja Raadio 2 saates "Olukorrast riigis".
Riikoja selgitas, et auditist ilmnes, et ca viis protsendi kriisi ajal välja jagatud laenudest ei läinud sihtpäraseks kasutamiseks.
"Kui tavapäraselt on MES-i väljaantavate laenude intress neli protsenti /---/, siis nende kriisilaenude soodustingimuseks on see, et esimesel kahel aastal on see intress kahe protsendi ringis," täpsustas ta ja lisas, et alates kolmandast aastast on see taas nelja protsendi juures.
Riikoja sõnas, et soodustingimusega on laen kommertspankade pakutavatest laenudest odavam. Tema sõnul anti laenud välja ajal, mil oli palju segadust ning tajutav oli nii ajaline kui ka poliitiline surve. Selle osa unustab Riikoja hinnangul riigikontroll oma auditis ära.
"Mäletatavasti oli maaeluministri koht sel ajal EKRE käes ja ka MES-is andsid tooni n-ö poliitiliselt määratud nõukogu liikmed, eelkõige EKRE-st ja eelkõige Isamaast," sõnas ta.
Lepik ütles, et tema hinnangul on kõige suurem probleem asja juures see, et raha väljajagamine on toimunud meelevaldselt.
"Ütleme nii, et kriis või mitte, riigi rahaga tuleb vastutustundlikult ümber käia," sõnas ta.
Riikoja selgitas, et laenuandmise osas langetab otsuse MES-i nõukogu. "Kelle poole tuleb see teravik pöörata? Praegu parlamendis on kaks kõige tulisemat kriitikut Urmas Reinsalu ja Peeter Ernits, üks Isamaast ja teine EKRE-st," lisas ta.
Lepik täpsustas, et riigikontrolli aruandest tuleb välja see, kellele meelevaldselt laenu anti, kuid selguseta on see, kellele meelevaldselt ära öeldi.
Samas on Riikoja hinnangul oluline aru saada, et MES pole oma sisult sama, mis on KredEx. "Unustatakse ära, et KredEx on meetmete ja toetuste jagaja /---/ MES on maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv pank," lisas ta.
Tema sõnul teenib MES nende laenude pealt raha ning tekib küsimus, kas riigikontroll näitab asja liialt hirmsana.
"Lõppkokkuvõttes võib selle taandada selle peale, kas MES teenib või ei teeni, aga fakt on see, et kui riiklik, ütleme selline pangalaadne moodustis, jagab raha, siis see viis, kuidas ta raha jagab, kellele ja mis alustel, peab olema kõigile ettevõtetele ühtne," ütles Lepik.
Tema sõnul ei saa kindlasti MES-i juhti hakata risti lööma ning tegelikkuses on poliitiline valitsus hoopis ministril.
Riikoja sõnul jääb siiski arusaamatuks, miks just MES nii pingsalt vaatluse alla võetud on, sest ka teiste asutustega oli kriisi ajal probleeme.
Toimetaja: Grete-Liina Roosve