Viimane korrusmaja ehitati Põlvasse pea 30 aastat tagasi. Nüüd on kohalik firma Peetri Puit otsustanud viie ja poole tuhande elanikuga linna rajada ise puidust kortermaja, kuigi mitmed arendajad, kellele seda projekti pakuti, loobusid, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Arendajad, kes siin on olnud, ongi võib-olla väljast olnud, kes kohalikke nii palju ei tea, ei tunne. Meie oleme kogu aeg siin olnud, siin kasvanud. Sellest ka see julgus, miks me oleme julgenud ja tahtnud teha, et natukene ka ise tead, et kui endalegi korterit otsinud, on keeruline," rääkis R.K.P Invest juhatuse liige Raido Peedomaa.

Liimpuitkonstruktsioone tootev firma soovib ehitisega näidata, et ristkihtpuidust on võimalik rajada korrusmaju. Jõuludeks valmiva maja 14 korterist pooled on broneeritud.

Kui arendaja eeldas, et uude majja tahavad kolida noored, siis senised ostjad on olnud 50. eluaastates.

"Kahjuks või õnneks ei ole pidanud praegu pankadega vaeva nägema, neile intresse maksma, oleme oma vahenditega suutnud selle ära finantseerida," ütles Peedomaa.

Raplasse kerkivat kortermaja ehitust rahastab Luminor pank. Kuigi hinnatase seniste Rapla kortermajadega võrreldes on kahekordne, on 30 korterist 80 protsendil omanikud olemas.

"On palju peresid, noori peresid, aga on ka keskealisi või vanemaid, kes on veel tööeas, aga planeerimas tulevikus rahulikumat elu, hea ühendus, aga võtmesõnaks võib öelda, et üht või teistpidi seotud Raplaga," rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Nõudlus on Saksingu sõnul nii suur, et plaanitakse järgmist ennekõike väiksemate korteritega maja ehitust. Saksingu sõnul võivad väiksemates kohtades olla arendused kasumlikud.

"Näide ka Võrust, kus järve ääres uus kortermaja sai samamoodi keskmisest tasemest korda kaks hindadega kiiresti välja müüdud. Elu on Eesti Vabariigis ka teistes linnades kui Tallinnas, Tartus ja Pärnus," ütles Saksing.

Jõgevale plaanitava 24 korteriga maja ehitus peaks algama uuel aastal. Arendaja Alar Kroodo usub, et soovijaid leidub, kas või neid, kes ise elavad mujal, aga ostavad korteri oma vanematele. Kui eelmüügiga korteritele omanikke leida ei õnnestu, siis tehakse maja üürikorteriteks.

Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul on väiksemates kohtades olemas nõudlus korraliku uue elamispinna järele, samas on ostjaskond piiratud. Samas on koroonaajal hakatud otsima elukohta suurematest linnades väljapoole.

"Küsitakse, et kas ka mujal võiks olla midagi uuemat, ei taheta päris nõukogudeaegsesse paneelikasse minna, et kas on perspektiivis midagi uut ka tulemas. /.../ Teisalt räägivad ka ettevõtjad, et kohapeal võiks olla uute pindade pakkumist, sest inimesed mujalt tuleksid tööle hea meelega, aga nad ei leia endale sobivat kodu," selgitas Vähi.

Kui suurpangad Vähi sõnul väikelinnadesse korteriostuks laenu ei anna, siis Eesti väiksemad pangad küll.