"Miks arvavad sakslased, et nad saavad poolakatele õpetada, mis on demokraatia? Kesk-Euroopa inimesed on julged ja visad, mõelge näiteks Vaclav Haveli peale," ütles Schäuble usutluses. 

Schäuble hinnangul mängisid poolakad, ungarlased ja teised Ida-Euroopa rahvad kommunismi lõpetamisel Euroopas suurt rolli. Tänu sellele oli võimalik ka Saksamaa taasühinemine ning sellele järgnenud aastakümneid kestnud rahu ja õitseng, lisas ta. 

Schäuble leiab, et riikidevahelised eriarvamused õigusriigi küsimuses on täiesti õigustatud.

"Lõpuks on Euroopa kohtute otsustada, kus on piirid, isegi kui tegemist on Saksamaaga," ütles Schäuble. 

Schäuble sõnul peab peamiseks eesmärgiks olema tugeva Euroopa kaitsmine. 

"Euroopa tulevikule kujutab suuremat ohtu ida-lääne lõhe kasvamine, mitte see, mis toimub igas liikmesriigis. Peame muutma Euroopas suhtumist, et igaüks arvab, et on teistest parem ja suurem," ütles Schäuble. 

Schäuble avaldas ka muret selle üle, kuidas EL-i liikmesriigid kavatsevad kulutada taastepaketi raha. "Kui me kulutame need 750 miljardit eurot investeeringute asemel eelarveaukude lappimiseks, siis pole sellest taastepaketist suurt kasu," hoiatas Schäuble. 

Schäublel on palju kriitikuid, nii Saksamaal kui Euroopa Liidu liikmesriikides. Saksamaa parlamendis on ta tegutsenud juba 1972. aastast. Isegi vaimuhaige mõrtsuka kuul ei suutnud tema karjääri peatada. 1990. aastast ongi Schäuble seetõttu olnud ratastoolis.

Pärast mõrvakatset juhtis Schäuble mitmeid ministeeriume ja oli isegi Kristliku-Demokraatliku Liidu (CDU) juht. Schäuble järglaseks parteijuhina sai Angela Merkel. 

Schäublel on olnud Merkeliga mitmeid eriarvamusi. Ta oli Merkeli valitsuses rahandusminister ja kritiseeris teravalt kantsleri pagulaspoliitikat. Samuti tahtis Schäuble eurokriisi ajal Kreeka rahatsoonist välja visata. 2017. aastal sai Schäuble aga Merkeli toetusel parlamendi esimeheks. 

Schäuble on jätkuvalt aktiivne ka CDU sisepoliitikas, ta aitas Armin Laschetil saada partei kantslerikandidaadiks.