MKM: Vesterbacka tunneli keskkonnamõju hindamine oleks perspektiivitu

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Vesterbacka Finest Bay Area tunnelikavandi pilt arendaja kodulehel. Autor/allikas: Finest Bay Area

Soome ärimehe Peter Vesterbacka Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit rajada sooviv ettevõte Finest Bay Area Development pöördus tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) poole tunneli keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) hinnangul on taotlus perspektiivitu, kuna vajaks riigi eriplaneeringu kehtestamist.

Eesti valitsus jättis mullu tunneli eriplaneeringu algatamata, kuna kahtles nii arendaja välja pakutud ajakavas, tasuvusarvutustes kui projekti rahastajates. Vesterbacka teatas seejärel, et plaanib ise korraldada tunneli keskkonnamõjude hindamise ning siis uuesti eriplaneeringut taotleda.

Tänavu aprillis sõlmisid Eesti ja Soome ühiste kavatsuste protokolli transpordisektoris koostöö arendamiseks ja suurte transpordiprojektide, sealjuures ka Tallinna-Helsingi tunneli edendamiseks. Protokoll rõhutab tunneli eestvedamisel riikide juhtrolli olulisust ka siis, kui projekti kaasatakse erakapital.

"MKM vaates on oluline märkida, et riikide selge soov on olla ise Tallinn-Helsingi tunneli projekti juhid ja arendajad, kaasates üksnes läbi konkurentsi ja üksnes vajadusel lisaks erakapital," kirjutas MKM-i transpordi asekantsler Ahti Kuningas kirjas TTJA-le.

Tunneli trassi valik saab ministeeriumi teatel toimuda vaid riigi eriplaneeringu läbiviimisel, mil kaalutakse ka võimalikke asukohti ja hinnatakse tunneliga kaasnevaid mõjusid.

Kui üldjuhul toimub keskkonnamõjude hindamine tegevusloa taotluse raames, siis võimaldab kehtiv õigus seda arendaja soovil algatada ka enne tegevusloa taotlust, milleks on Finest Bay Area Development toonud hoonestusloa.

MKM-i hinnangul ei saa hoonestusluba peale KMH aruande kinnitamist taotlema asuda, sest sellele peaks eelnema riigi eriplaneering. See muudaks Finest Bay Area projekti keskkonnamõjude hindamise läbiviimise ministeeriumi hinnangul perspektiivituks.

Vesterbacka soovib tunneli ehitamist rahastada Hiina investorite abil, kellel poleks tema sõnul projektis otsustusõigust.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: