Riigikohtunik Lasnamäe tulistaja õigeksmõistmisest: risk on ründaja oma

Politseinikud tulistamispaigal Mustakivi sillal
Politseinikud tulistamispaigal Mustakivi sillal Autor/allikas: Põhja prefektuur

Riigikohus ei nihutanud Lasnamäel enda ründajat tulistanud teetöölist õigeks mõistes hädakaitse õiguslikke piire ega loonud pretsedenti, ütles ERR-ile riigikohtunik Paavo Randma.

Randma sõnul ei laiendatud neljapäeval tehtud otsusega mingilgi moel põhimõtteid, mida on viimase paarikümne aasta jooksul välja öeldud. 

"Hädakaitse põhimõtted pandi paika riigikohtu lahenditega 2003–2004, sellest alates on olnud see järjepidev. Et kaasused on asjaoludelt erinevad, on arusaadav. Aga need põhimõtted, millele me tugineme ka selle lahenduse tegemisel, on leitavad juba rohkem kui 10 aastat tagasi riigikohtu praktikast," lausus Randma.

Riigikohus mõistis õigeks teetöölise Dmitri Doroškevitši, kes tulistas enesekaitseks teda töö ajal rünnanud alkoholijoobes meest. Harju maakohus mõistis ta süüdi ja karistas kuueaastase vangistusega, Tallinna ringkonnakohus aga otsustas, et tegu oli provotseeritud tapmise katsega ja mõistis pooleteistaastase tingimisi vangistuse. Riigikohtu hinnangul ei arvestanud kohtud piisavalt sündmuste käiku.

Randma märkis, et riigikohtu praktikas on tõesti korduvalt öeldud, et kui on võimalik, siis tuleb kasutada tulirelva moel, mis ei põhjusta ründaja surma. "See on täiesti mõistetav, me ei taha Metsikut Läänt kujundada. Aga alati tuleb silmas pidada neid tingimusi, kus relva kasutati, ja seda klauslit – ilma et rünnatu õigushüved ohtu satuksid," lausus ta.

Randma sõnul toimus antud juhtumil enesekaitse nii, nagu riigikohtu praktika on seda öelnud: teha võimaluse korral hoiatuslask, ja kui see ründajat ei peata, siis teha sihitud lask; tulistada keha piirkonda, mis ei põhjusta ründaja surma, kui see on võimalik. Oluline argument oli antud juhtumil ka lühike vahemaa ründaja ja tulistaja vahel.

"Liikuva objekti tabamine relvaga on ikkagi keerukas, seda tuleb tunnistada ja see leidis kohtumenetluses ka väga selgelt tõendamist. Asjatundjad andsid selles osas kohtus väga selgeid ütlusi," lausus Randma ja tõi võrdluseks 2017. aastal Tallinnas Vabaduse väljakul juhtunu, kus politseinikud tulistasid noaga vehkinud meest, kes suri.

"Seal olid erialase ja professionaalse väljaõppe saanud politseinikud, kes tulistasid samuti lühikese distantsi pealt neid rünnanud isikut. Nad tegid neli lasku. Kas mäletate, mitu lasku tabas? Üks. See tabas rindkerre ja oli surmav. Ja mitte keegi ei esitanud toona ülemääraseid küsimusi, et kas tegu oli ülemäärase jõu kasutamisega ja miks politsei ei tulistanud jäsemetesse. Ja on ebaloomulik öelda, et professionaalse väljaõppe saanud politseinik võib eksida, aga inimene, kes, tõsi, on relvaloaga, saanud riiklikult nõutava väljaõppe, siis temale on need nõudmised erinevad. See lihtsalt ei käi nii," rääkis Randma.

Hädakaitse puhul ei kehti proportsionaalsus

See, et ründajal olid vaid rusikad ning Doroškevitšil tulirelv, ei muutnud asjaolusid süüdistatava suhtes raskemaks, märkis Randma.

"Ärge unustage üht põhimõtet, mis karistusõiguses kehtib hädakaitseõiguses: risk on ründaja oma. Üks asi on oluline: õigushüvede proportsionaalsust hädakaitse kontekstis ei võrrelda. See, et keegi otsustab mulle peksa anda ja mul on hädakaitseks ainult relv, ei tähenda seda, et ma pean kannatama ja laskma ennast lüüa. See ei ole niimoodi. Kui inimene teab, et minul on relv ja ma kasutan seda enesekaitseks, ma olen teda sellega hoiatanud, teinud hoiatuslasu ja ta sellele vaatamata otsustab mind füüsiliselt rünnata, on see tema risk," lausus Randma.

Randma märkis, et kohtus ütlusi andnud asjatundja hinnangul ei peatagi reeglina alajäsemete tabamine ja lihashaav ründajat.

"Käesoleval juhtumil toimus laskude seeria täpselt nii kaua, kuni kestis rünnak. Asjatundja, kes ütlusi andis, ütles selgelt, et alajäsemete tabamine reeglina sellises situatsioonis ründajat ei pidurda, lihashaav seda ei tee. Seetõttu oli ääretult keerukas isikule karistusõigusliku etteheite raames nõuda, et ta selle lühikese distantsi pealt oleks pidanud järjest ootama, kuni temani jõutakse. Liiatigi ta ei näinud, millised tema laskudest tabasid. Ma kordan: liikuva objekti tabamine ka lühikese distantsi pealt on äärmiselt keerukas," rääkis Randma.

Randma sõnul ei tähenda see, et pähe tulistamine oleks igal juhul õigustatud.

"Kui inimesel õnnestub ja on võimalus tulistada nelja-viie meetri pealt jalgadesse, on ta õigustatud seda tegema. Aga ta ei ole kohustatud selleks. Kui mind rünnatakse viie meetri pealt – soovitaksin selle välja mõõta ja proovida. See on tegelikult välismaises erialakirjanduses läbiarutatud teema, suhteliselt automaatselt üritatakse tabada laiemat kehapinda. Kordan veel kord: tabamine liikuva keha puhul on keeruline, ka lühikese distantsi puhul, ja me ei saa sellises situatsioonis etteheidet teha isikule, kes otsustas oma õigushüve kaitsta," lausus Randma.

Taust

Süüdistatav tegi 2018. aasta 1. augusti hilisõhtul Tallinnas Mustakivi sillal teetöid, kui tema juurde tuli hilisem kannatanu – lähedalasuvas majas elav alkoholijoobes mees, keda häiris teetööde müra. Ta lõi Doroškevitšit ootamatult rusikaga pähe, mistõttu purunesid viimase kõrvaklapid.

Löögi mõjul Doroškevitš taganes, kuid kannatanu hakkas uuesti tema poole liikuma. Kehtivat relvaluba omanud süüdistatav võttis siis välja oma püstoli ja tegi hoiatuslasu õhku. Seejärel kannatanu taandus ja läks pisut eemale, kuid jätkas süüdistatava sõimamist ja tema peale karjumist ning provotseeris teda ennast tulistama.

Vahepeal nägi süüdistatav mööduvat kiirabiautot ja hüüdis selle juhile, et ta kutsuks politsei. Pärast seda läks Doroškevitš teise teetöölise juurde ja palus temalgi politseisse helistada ning üritas seejärel tööd jätkata.

Hetk hiljem märkas aga süüdistatav, kuidas kannatanu hakkas mööda sõitnud bussi tagant kokkusurutud rusikatega kiiresti tema poole jooksma. Doroškevitš taganes mõne sammu, haaras uuesti relva ning tulistas temast umbes viie meetri kaugusele jõudnud kannatanut, tabades teda viiel korral näkku või kehasse.

Niipea kui kannatanu kukkus, lõpetas Doroškevitš tulistamise. Seejärel pani süüdistatav relva maha ja läks, käed laiali, kaastöölise juurde – näidates läheduses seisvale kiirabibrigaadile, et ta pole ohtlik ja nad saavad kannatanule abi anda.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: