Kuigi riigikohus mõistis õigeks mehe, kes tulistas viis lasku, millest üks tabas relvitut ründajat pähe, ei ole tegu õiguslike piiride nihutamisega, leidis Ginter.

"Riigikohus on oma seisukohti hädakaitse osas varem muutnud. Kus on esimene piir ehk millal juba võib alustada hädakaitset, seal on tehtud nihkeid. Hästi kuulus kaasus oli see juhus, kus loeti lubatavaks hädakaitse ka solvamise, mis ei ole ju kuritegu, lõpetamiseks. Need olid selged pretsedendi kaasused. Siin tõepoolest oli hädakaitse väga tugev, hädakaitse vahend ka väga tugev, aga riigikohtu positsioon põhimõtteliselt ei muutunud," lausus Ginter.

Ginteri sõnul on hädakaitse puhul kaks piiri, mis on hästi olulised: millal võib alustada hädakaitset ja millal peab hädakaitse olema lõpetatud.

"Selles osas, mis loeti tõendatuks, jäid need piirid jäid paika. Oluline oli see, et loeti tõendatuks, et süüdistatav tulistas nii kaua, kui kannatanu tema poole liikus, ja nii pea kui kannatanu kukkus ja ei liigutanud, rohkem kuule ei tulistatud. Hädakaitse seisundi algus on ka selgelt tõendatuks loetud, et (Doroškevitš) hakkas tulistama siis, kui kannatanu liikus tema poole päris kiiresti ja oli jõudnud temast viie meetri kaugusele," lausus Ginter.

Riigikohus otsustas mõista Dmitri Doroškevitši õigeks, kuigi maa- ja ringkonnakohus olid mehe süüdi mõistnud. Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kannatanu ründas  ise süüdistatavat ja tal oli õigus end kaitsta, kuid ta ületas seda tehes hädakaitse piire. Riigikohus leidis, et hädakaitse piiride ületamisest saab rääkida vaid juhul, kui kaitsevahend ei vasta ilmselgelt ründe ohtlikkusele või kui ründajale on tekitatud ilmselgelt liigset kahju.

Ginteri sõnul oli tegemist hädakaitsega ja selle puhul on ka teistes riikides omaks võetud põhimõte, et kaitsevahend võib olla nii karm, mis on kõige leebem, mis kaitsjal kasutada on, selleks et saaks efektiivselt rünnaku tõrjutud.

"Hädakaitse puhul on lubatud kasutada selliseid relvi, mis on piisavalt efektiivsed, et end kaitsta. Antud juhul ma ei tea, kas tal (Doroškevitšil) oli mingit suurt kurikat või midagi muud, millega ennast kaitsta. Maakohus ja ringkonnakohus lugesid tõendatuks, et tulirelv, mis tal kaasas oli, oli ainus piisav vahend, millega rünnakut tõkestada. Vahendi surmavuse osas on see, et vahend peab olema piisav, et rünnakut tõkestada," ütles Ginter.  

Ginteri sõnul pole juhul, kui sündmused tõesti nii toimusid, nagu kohtus kirjeldatud, põhjust riigikohut otsusega mitte nõustuda.