Riigikohus mõistis Lasnamäe sillal meest tulistanud teetöölise õigeks

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Politseinikud tulistamispaigal Mustakivi sillal Autor/allikas: Põhja prefektuur

Riigikohus mõistis õigeks teetöölise Dmitri Doroškevitši, kes tulistas enesekaitseks teda töö ajal rünnanud alkoholijoobes meest.

Kohus märkis, et sündmuste käigu üle suuremat vaidlust ei olnud. Sõlmküsimus oli selles, kas süüdistatav tegutses hädakaitses, kui tulistas teda rünnanud mehe pihta laskude seeria, teatas riigikohtu pressiesindaja.

Süüdistatav tegi 2018. aasta 1. augusti hilisõhtul Tallinnas Mustakivi sillal teetöid, kui tema juurde tuli hilisem kannatanu – lähedalasuvas majas elav alkoholijoobes mees, keda häiris teetööde müra. Ta lõi Doroškevitšit ootamatult rusikaga pähe, mistõttu purunesid viimase kõrvaklapid.

Löögi mõjul Doroškevitš taganes, kuid kannatanu hakkas uuesti tema poole liikuma. Kehtivat relvaluba omanud süüdistatav võttis siis välja oma püstoli ja tegi hoiatuslasu õhku. Seejärel kannatanu taandus ja läks pisut eemale, kuid jätkas süüdistatava sõimamist ja tema peale karjumist ning provotseeris teda ennast tulistama.

Vahepeal nägi süüdistatav mööduvat kiirabiautot ja hüüdis selle juhile, et ta kutsuks politsei. Pärast seda läks Doroškevitš teise teetöölise juurde ja palus temalgi politseisse helistada ning üritas seejärel tööd jätkata.

Hetk hiljem märkas aga süüdistatav, kuidas kannatanu hakkas mööda sõitnud bussi tagant kokkusurutud rusikatega kiiresti tema poole jooksma. Doroškevitš taganes mõne sammu, haaras uuesti relva ning tulistas temast umbes viie meetri kaugusele jõudnud kannatanut, tabades teda viiel korral näkku või kehasse.

Niipea kui kannatanu kukkus, lõpetas Doroškevitš tulistamise. Seejärel pani süüdistatav relva maha ja läks, käed laiali, kaastöölise juurde – näidates läheduses seisvale kiirabibrigaadile, et ta pole ohtlik ja nad saavad kannatanule abi anda.

Prokuratuur esitas Doroškevitšile süüdistuse tapmiskatses, milles Harju maakohus ta ka süüdi tunnistas ja karistas kuueaastase vangistusega. Tallinna ringkonnakohus aga otsustas, et tegu oli provotseeritud tapmise katsega ja mõistis pooleteistaastase tingimisi vangistuse.

Maa- ja ringkonnakohus leidsid, et kannatanu ründas ise süüdistatavat ja tal oli õigus end kaitsta, kuid ta ületas seda tehes hädakaitse piire. Ringkonnakohus lükkas osa maakohtu argumente ümber, aga märkis siiski, et terve lasuseeria kehasse tulistamine polnud õigustatud: süüdistatav oleks pidanud sihtima kannatanut jalgadesse ning veenduma pärast iga lasku, kas ja milliseid vigastusi on ta tekitanud.

Riigikohus: hädakaitse piire ei ületatud

Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustunud maa- ja ringkonnakohtuga, vaid mõistis Doroškevitši neljapäeval kuriteos õigeks. Kolleegium rõhutas, et hädakaitse piiride ületamisest saab rääkida vaid juhul, kui kaitsevahend ei vasta ilmselgelt ründe ohtlikkusele või kui ründajale on tekitatud ilmselgelt liigset kahju.

Riigikohtu hinnangul ei arvestanud kohtud praegusel juhul piisavalt sündmuste käiku. Tegemist oli kannatanu jätkuva ründega. Ta ei loobunud rünnakust ka pärast hoiatuslasku, vaid sõimas, ähvardas ja provotseeris süüdistatavat ning ootas kõigest parajat hetke, et talle uuesti kallale tungida, mida ta lõpuks tegigi. Kannatanu jätkas rünnet, kuigi teadis, et Doroškevitšil on tulirelv.

Kolleegium märkis, et kannatanu hakkas ootamatult jooksma Doroškevitši poole, käed rusikas, ja nende vahemaa oli tulistamise hetkel väga väike – ainult umbes viis meetrit. See tähendab, et süüdistataval tuli reageerida rünnakule kõigest paari sekundi jooksul. Seetõttu polnud tal ka aega ega võimalust läbi mõelda, kuidas end täpselt relvaga kaitsta.

Riigikohus leidis, et süüdistaval polnud võimalik ka pärast iga lasku hinnata, kas kannatanu sai pihta ja kas rünnak on lõppenud. Arvestades lühikest vahemaad, oli reaalne oht, et kannatanu jõuab kohe Doroškevitšini ja üritab näiteks tema käest relva haarata, seades sellega ohtu süüdistatava enda elu.  

Samuti ei saanud kolleegiumi hinnangul süüdistatavalt eeldada, et ta oleks pidanud sihtima lasud jalgadesse. Kannatanu ei seisnud paigal, vaid liikus ja süüdistatav pidi reageerima väga kiiresti.

Kriminaalasjas eksperdina üle kuulatud laskeinstruktor kirjeldas, et isegi professionaalse väljaõppega politseinikel on raske liikuvat sihtmärki tabada. Oluline on seegi, et süüdistatav jätkas tulistamist ainult seni, kuni tema suunas jooksev kannatanu peatus ja maha kukkus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: