Ainsana esimehe kohale kandideerinud Martin Helme sai kongressi 443 hääletanud delegaadi seas 429 häält.

Aseesimeeste valimisel sai Mart Helme 339, Henn Põlluaas 264 ja Jaak Madison 248 häält. Mart Helme ja Henn Põlluaas olid ka seni EKRE aseesimehed. Kolmas aseesimees Siim Pohlak uuesti ei kandideerinud. Lisaks valituks osutunutele kandideerisid aseesimeeste kohale Kert Kingo, Alar Laneman ja Anti Poolamets. 

Kongress valis veel 11 erakonna juhatuse liiget, 15 volikogu liiget, samuti revisjonikomisjoni ja aukohtu.

EKRE juhatusse valiti Mery Aart, Arvo Aller, Kalle Grünthal, Helle-Moonika Helme, Mart Järvik, Kert Kingo, Rene Kokk, Siim Pohlak, Anti Poolamets, Urmas Reitelmann ja Jaak Valge.

Juhatusse kandideerisid lisaks Rain Epler, Peeter Ernits, Merliin Grauberg, Heino Harju, Mart Kallas, Harri Kingo, Küllo Kingo, Helle Kullerkupp, Silver Kuusik, Aavo Lumi, Merike Lumi, Alar Maas, Jaak Madison, Meelis Malk, Elar Niglas, Paul Puustusmaa, Henn Põlluaas, Helen Rebane, Hardi Rehkalt, Ülle Rosin, Aivar Sööt, Allan Unt ja Kadri Vilba.

Henn Põlluaas kinnitati erakonna presidendikandidaadiks

EKRE kongress kinnitas pühapäeval Henn Põlluaasa erakonna ametlikuks presidendikandidaadiks.

Põlluaas ütles oma programmilises kõnes, et Eesti vajab presidenti, kelle südames on Eesti riik, rahvas ja sini-must-valge lipp.

"Vajame presidenti, kes on näoga rahva poole. Kes ei lõhesta, vaid püüab ühiskonnas vähendada pingeid, katsub laua taha tuua kokku erinevad arvamused ja püüab leida kõiki ühendavat alget. Selleks, et saaksime koos edasi minna," ütles Põlluaas.

Põlluaas kritiseeris oma kõnes valitsuse otsust vähendada halvenevas julgeolekuolukorras kaitsekulutusi, märkides, et presidendi kohustus on reageerida Eesti julgeolekut ja riigikaitsevõimekust ohustavatele teguritele.

Põlluaas ütles, et pole mingit vajadust sõlmida Eesti-Vene uut piirilepet, sest rahvusvahelise õiguse järgi kehtib 101. aastat tagasi sõlmitud Tartu rahu ka täna, samuti sellega määratud riigipiir. "Puudub igasugune vajadus ja põhjus seadustada kuritegelik okupatsioon Petserimaal ja Narva tagustel aladel," lausus ta.

Põlluaas nimetas üheks suurimaks väljakutseks Eesti madalat sündimust, märkides, et rahvastiku vähenemist ei saa ega tohi asendada immigratsiooniga.

Ta kutsus üles Eesti senisest liberaalsest immigratsioonipoliitikast loobuma.

"Viimastel aastatel on sisseränne Eestisse olnud peaaegu sama suur kui okupatsiooniajal. Eelmisel aastal tuli, hoolimata koroonapiirangutest üle 16 000 migrandi. Eesti keele ja rahva osakaal väheneb kiiresti. Politsei- ja piirivalveameti andmetel võib tänavu elamisloa taotlejate arv tõusta üle 30 000. Võõras odavtööjõud paneb meid vaesuse lõksu, jätab oma inimesed tööta ja suurendab väljarännet," märkis Põlluaas. "Kui tahame ellu jääda, siis tuleb tagada, et siia jõuaks vaid kõrgelt spetsialiseeritud ja vajalik välistööjõud, toetada majanduse ümberkorraldamist ja tehnoloogilist arengut, meie oma inimeste tööhõivet, kutse- ja ümberõpet."

Põlluaas ütles, et rahval peab olema senisest suurem otsustusõigus.

"Kord nelja aasta tagant valimiskasti juurde tulemisest on vähe. Rahvale tuleb tagasi anda õigus algatada referendumeid nii riigi kui omavalitsuste tasandil. Küsitluste järgi soovib umbes 70 protsenti kodanikest presidenti valida. Neil on selleks õigus. President valitakse rahva poolt enam kui pooltes Euroopa Liidu riikides ning ka meie naabrite juures Soomes ja Leedus. Puuduvad argumendid, miks see ei võiks samamoodi olla Eestis. Minu presidendiks valimise korral kavatsen esimese asjana esitada riigikogule eelnõu presidendi otsevalimiste sisseviimiseks," lausus Põlluaas.

EKRE kongressi avaldus: presidendi peab valima rahvas

EKRE kongress kutsus oma avalduses kodanikke üles avaldama rahvaesindajatele jõulisemat survet, et Eestis hakataks presidenti valima otse.

"Presidendi määramine tuleb lõpetada ja põhiseadusesse tuleb teha muudatus, millega antakse rahvale õigus valida endale ise riigipea. Presidendi valimine rahva poolt annab kodanikele täiendava võimaluse osaleda riigi jaoks oluliste otsuste langetamisel ja suurendab riigipea sidet Eesti inimestega. Presidendi otsevalimine annab riigipeale moraalse autoriteedi ning muudab valimisprotsessi ausamaks ja selgemaks. Presidendi otsevalimiste kehtestamiseks on olemas selge poliitiline tellimus. Avaliku arvamuse küsitluste järgi toetab otsevalimist kodanike valdav enamus. Euroopa Liidus valitakse presidenti otse 14 riigis ehk rohkem kui pooltes liikmesriikides, kaasa arvatud Soomes," märgiti avalduses.

EKRE toetab presidendikandidaati, kes deklareerib, et ametisse saades on tema esimene samm sellekohase eelnõu esitamine.

Rüütel: järgmise presidendi väljakutse on silla ehitamine

EKRE auesimees president Arnold Rüütel ütles oma kõnes, mille luges kongressil ette Urmas Reitelmann, et Eesti tulevase presidendi suur väljakutse on ehitada sild "kahe Eesti vahele.

"Juba 20 aastat tagasi tõstatasid sotsiaalteadlased nn teise Eesti probleemi. Aeg on kinnitanud selle probleemi olemasolu järjest süveneva Eesti ühiskonda lõhestava tulemiga. Tegemist ei ole mitte ainult ühiskonna varalise kihistumisega, vaid kogu ühiskonnaelu haaravate probleemidega alates regionaal- ja sotsiaalpoliitikast, haridussüsteemist, riigikaitsest, eestluse säilimisest jne," selgitas Rüütel.

Tema sõnul saab ja peab ühiskonna erinevaid pooli ühendav maailmavaade toetuma sellele poliitilisele kogemusele, mis on kogunenud pärast teist maailmasõda.

"Ma usun, et meie väikeriigis on selle uue maailmavaatelise kontseptsiooni sõnastamisele kõige lähemal just meie erakond. Seni ei ole tekkinud üldrahvalikku arutelu "kahe Eesti" probleemi ümber. On selge, et me vajame siin kõigepealt probleemide kaardistamist koos põhjaliku tõsiteadusliku analüüsiga. Me vajame senisest palju suuremat konsensust erinevate poliitiliste parteide ja ühiskondlike organisatsioonide vahel. Alles siis oleme suutelised sõnastama pikaajalise arengukava liikumisel ühtse Eesti suunas," märkis Rüütel.