Kanama-Valingu teelõigu ehitaja pidi tööd osaliselt seisma panema. Keskkonnaamet keelas seal kuni juuli lõpuni raadamise ära, sest muidu kannataksid linnukesed. Mis nüüd edasi võiks saada, kas keskkonnaminister peaks ametit paluma, et too oma otsuse ringi teeks või ongi kõik väga hästi, sest amet teeb oma tööd?

Tegelikult ei ole kõik väga hästi. See sulgemine käis niimoodi äkitselt. Tööde graafiku puhul tähendab see seda, et vähemalt osaliselt tööd nihkuvad edasi, mis tähendab kulusid. Loomulikult, vajadusel tuleb sarnaseid otsuseid teha, aga otsuse tegija peab ka mõistma selle otsuse tagajärgi. Ehk mina olen väga seda meelt, et kui sellisel kujul midagi seisma pannakse, siis see, kes otsuse teeb, peab olema valmis katma ka täiendavad kulud.

TREV-2 on küsinud 1,7 miljonit kompensatsiooni. Riik tegi ju otsuse, kas riik peaks siis selle raha välja maksma?

Selle rahanumbri üle kindlasti saab veel arutada, sest sulgemine ei olnud absoluutne, ehk teatud ulatuses saab töid edasi teha. Eks siin nüüd transpordiamet peab läbi rääkima. Aga ma arvan, et kulude hüvitamise puhul ei peaks see hüvitaja olema mitte transpordiamet, vaid see peaks olema otsuse tegija.

Kas siin võib olla ka kiiret poliitilist lahendust? Näiteks nii, et ametile antakse poliitiline sisend ja palutakse neil järgida seda praktikat, mis neil oli varasematel aastatel?

Need ettepanekud on tegelikult keskkonnaametile juba tehtud. Aga see ei ole päris nii, et poliitiliselt saab ametile öelda, et tühistage või ärge tühistage ettekirjutus. Need ettepanekud on tehtud ja justnimelt sellel alusel, et varasemalt ei ole niimoodi käitutud. Siin oleks tulnud anda üleminekuaega. Amet osaliselt oli nõus vastu tulema.

Aga veelkord, ma näen siin väga selget seost, et sellisel puhul peab otsuse tegija arvestama ka otsuse tagajärgedega. Täna paraku on nii, et keskkonnaamet saab selliseid otsuseid teha äkitselt, kusjuures ametile endale ei järgne sellest mingeid tagajärgi. Sellised olukorrad tuleks lahendada väga selgelt seadusandlikul tasandil. Ega see ka hea ei ole, et riigi erinevad institutsioonid omavahel vaidlevad.

Praegu on looduskaitseseaduses väga selgelt kirjas, et keelatud on looduslikult esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Kuidas seda seadust siis muutma peaks?

Siin see probleem ongi, et tegelikult tuleb siin hinnata kõiki mõjusid koos. Paraku meil Eestis nii ongi, et see on aeg teedeehituseks. Talvel paraku meil teedeehitusega suuresti võimalik tegeleda ei ole.

Kui vaadata pikemas perspektiivis, tähendab see seda, et tee-ehituses tuleks raadamistööd teha kindla perioodi jooksul, mis muudab kogu protsessi hoopis teistsuguseks. Ja see ei saa toimuda niimoodi, et ühel hetkel öeldakse, et nüüd on kogu protsess teistmoodi, lahendage ära, kuis tahate.

Mis see positiivne programm nüüd konkreetse Kanama-Valingu teelõiguga oleks?

Positiivne programm on see, et osaliselt saab töödega edasi minna, mis on väga hea. Ja meie omalt poolt teeme ettepaneku, et sarnaste otsuste puhul peaks otsuse tegija võtma ka võimaliku rahalise vastuse.

Aga keskkonnaametil ei ole seda raha, nad teevad taotluse valitsuse reservfondi.

Ma arvan, et kui keskkonnaametil on selline vastutuse kohustus, siis sarnaseid otsuseid kaalutakse väga põhjalikult.

Küsin ka teise asja kohta. Keskkonnaministeerium jättis mereala planeeringu kooskõlastamata. Neil on terve rida väga põhimõttelisi vastuargumente. Mida see nüüd kõigile tuuleparkide arendajatele tähendab?

See tähendab seda, et kõik need projektid lihtsalt lükkuvad edasi, sest kui planeeringut ei ole, siis ei saa ka midagi edasi menetleda. Minu meelest peaks olema roheline energeetika keskkonnale väga oluline tegevus. Teiselt poolt keskkonnaministeerium arvestab kõikide muude asjaoludega, mitte sellega, kuidas Eesti suudaks ja saaks toota rohelist energiat.

Ma arvan, et selles planeeringulahenduses on juba väga paljude asjaoludega arvestatud. Kiht kihi haaval on seal erinevate looduskaitsealaste piirangutega neid võimalikke tuulikute alasid vähendatud.

Miks see nüüd jälle nii läks, mida veel täiendavalt tahetakse, seda peab nüüd vaatama keskkonnaministeeriumi vastusest, et milles seal jälle probleem oli. Aga põhimõtteliselt on niimoodi, et elus võib kõiki asju lõputult uurida ja mitte kuskile välja jõuda. Mingil hetkel on vaja teha ka otsus, et lähme nüüd edasi.

Selle sõnumiga lähete hea erakonnakaaslase juurde ka?

Selle sõnumiga lähen ka hea erakonnakaaslase juurde.

Lõpuks peab planeeringu kehtestamine olema valitsuse konsensuslik otsus. Kas see ootus on nüüd see, et pigem võetaks aeg maha ja arutataks planeeringut veel põhjalikumalt või ootus on see, et tuleks need kooskõlastused ära, saaks edasi elada?

Loomulikult need ettepanekud tuleks läbi vaadata. Aga veelkord, ettepanekuid uuringute tegemiseks võib teha täiesti lõputult ja leida uusi aspekte, mida oleks vaja veel uurida või kaitse alla võtta. Aga selleks, et me saaksime tuuleenergeetikaga merealal edasi liikuda, selleks tuleb ikkagi otsuseid tegema hakata.

Lõputult venitada ei ole võimalik. Aga mis puudutab seda mittekooskõlastamist, siis mõistlik on need ettepanekud läbi vaadata, aga pärast läbivaatamist, kui on tõesti väga põhjendatud ettepanek, siis seda arvestada, aga põhimõtteliselt tuleks ikkagi teha ära lõpuks otsus.