Majandus- ja taristuminister Taavi Aas ütles, et keskkonnaamet peaks kinni maksma need kahjud, mida tekitab oma ootamatute ettekirjutustega? Näide, tõi isegi, TREV-2 tööde peatamine. TREV-2 on öelnud, et see läheb maksma hulga raha - ilmselt mitte 1,7 miljonit eurot, sest üht-teist saab tehtud, aga kõvasti ikkagi. Kas on valitsusele juba reservitaotlus valmis kirjutatud?

Alustuseks tuleb öelda seda, et keskkonnaametile on pandud Eestis looduskaitseseadusega ülesanne tagada lindude pesitsusrahu ja teha selle üle järelevalvet. Keskkonnaamet võtab sisse kõik kaebused ja menetleb neid vastavalt seadusele. Tõsi, tuleb arvestada, et igal piirangul tuleb arvestada selle proportsiooni, põhjendatust ja hinnata kohapeal olukorda ja kui peetakse põhjendatuks majandusharu töö seal objektil lõpetada, et säilitada lindude hea populatsiooni säilimine, siis küll need otsused on põhjendatud.

Igal ettevõttel, sealhulgas ministeeriumi allasutustel on võimalik esitada keskkonaametile vaie ja minu teada sel konkreetsel puhul on transpordiamet oma lepingupartneriga vaide ka esitanud. Ja keskkonaamet on selle esimese hooga läbi vaadanud ja osades kohtades ka vaide rahuldanud, lähtudes sellest, et inimeste heaolu ja elude tähtsus on olnud suurema kaaluga.

Aga kuidas on ikkagi rahaga? Kas tuleb hüvitada?

Täna pole keskkonaametile laekunud ühtegi konkreetset nõuet. Ja täna on tegemist võib-olla avalikkuse ees kõlavate lausetega, aga vähese sisuga. Eks kõik sellised asjad, kui need ka reaalselt laekuvad, siis kõigepealt tuleb neid, ma arvan, läbi kohtu menetleda ja küll me siis saame aru, kellel õigus on.

Nagu olen öelnud, muidugi oleks parem, kui keskkonnaamet sellise praktikamuutuse puhul oleks lähtunud heast haldustavast, oleks hoiatanud erinevaid ettevõtlussektoreid ette, et tõepoolest käesoleval aastal selline praktikamuutus tuleb ja sektorid oleks saanud oma töid paremini planeerida ja tööde jätk oleks olnud oluliselt sujuvam, on need siis tee-ehitusobjektid või ka näited põllumajandus- ja metsandussektorist.

Te saatsite keskkonnaametile mureliku kirja poolteist kuud tagasi ja täna ütlesite ka, et keskkonnaamet peaks lähtuma kogu linnustiku huvidest, mitte konkreetse linnu või pesa huvidest, kes seal puu otsas on. Keskkonnaamet loeb ikkagi täht-tähelt seadust ja kaitseb seda konkreetset linnukest või pesa. Kas te tunnete, et keskkonnaamet on teie kirja tõsiselt võtnud?

Ma arvan küll, et keskkonnaamet võtab ministri kirja tõsiselt. Täna seadus sätestab, et tuleb kaitsta Eesti linnustiku soodsat seisundit. Teine pool, millele keskkonnaamet viitab ja kus meie arvamused lähevad kardinaalselt lahku, on see, et keskkonnaamet viitab Euroopa Kohtu eelotsusele. Mina jälle väidan, et see kohtu eelotsus on veel piisavalt toores ja tegemist on kohtu eelotsusega, mis tähendab, et siin tuleb arvestada sellega, et enne selle rakendamist Eesti õigussüsteemi on vaja teha olulisel määral õigusanalüüse, teha ära seadusemuudatus. Ja kui me seda praktikat ja vajadust näeme, siis me kindlasti seda ka rakendame. Hetkel ka minul pole teada, et ükski teine Euroopa Liidu liikmesriik oleks seda kohtulahendit enda õigussüsteemi niimoodi operatiivselt üle toomas. Nii et tõepoolest, selline praktikamuutus ei lähe kokku hea haldustavaga.

Aga selliseid hoobasid, millega teie nägemust heast haldustavast keskkonnaametile peale sundida, ministril õigusruumis ei ole?

Veelkord, keskkonnaamet peab täitma ka looduskaitseseadusest neile pandud kohustusi ja nagu ma ütlesin, ametil on kohustus, ja seda nad teevad täna väga hästi, kõiki sissetulevaid kaebuseid menetleda. Menetleda sisuliselt. Ja kui vaadata seda asja tervikuna, siis eks neid kaebusi on ka tulnud käesoleval aastal kordades rohkem erinevate sektorite ja inimeste poolt.

Räägime mereala planeeringust ka. Mis see kõige suurem mure on? Miks te ei kooskõlastanud seda?

Keskkonnaministeerium on mereala planeeringu juhtkomisjoni kogu aeg kaasatud ja tegelikult sellest mitte kooskõlastamisest ei tasu võtta välja tervikuna seda, et see jäi kooskõlastamata. Ma arvan, et siin on palju neid kohti, mis on väga hästi tehtud, milles on meil väga suur ühisosa.

Minule isiklikult, nagu ma olen maininud, on kõige suurem murekoht just mereala planeeringus olevad kalandussektori, eelkõige traalisektori alad, mis jäävad osaliselt mereala planeeringu sisse. Me peame vaatama kindlasti seda, et meie mereala territoorium on väga suur, et seal saaks rajatud nii meretuulepargid, et kala- ja traalindussektor jääks alles ja ka et looduskaitselised alad, mida meil on palju väärtuslikke nii mere põhjas kui ka merel, säiliksid. Nii et kõik need kolm aspekti tuleb ära mahutada meie Eesti sisemere territooriumile.

Selles mittekooskõlastuse kirjas oli traalipüügist natuke vähem räägitud, küll aga oli seal päris hoolega selgitatud ja mitmel pool seda, et planeering ei arvestanud looduskaitseliste huvidega, ei võtnud neid aluseks, muu hulgas näiteks ei võimalda looduskaitse alla võtta alasid, mis seal on otsekui määratud näiteks tuulepargi aladena. Selgitage see looduskaitse pool ka ära. Mis peaks teisiti olema?

Meil on palju väärtuslikke merealasid, mida looduskaitseliselt ka rakendada. Meie sõnum on olnud kogu aeg see, et keskkonnaministeeriumi esimene prioriteet on kindlasti see, et neid tuuleparke rajada rannikust võimalikult kaugele niimoodi, et inimeste visuaalne vaade oleks parem, et kalastiku, linnustiku seisukord oleks parem ja ka merepõhja põhimõttes oleksid kaldast kaugemale rajatud meretuulepargid oluliselt paremad. Aga tuleb arvestada, et iga meeter, mida läheme kaldast kaugemale, tähendab ka majanduslikus aspektis suuri summasid. Nii et siin tuleb tasakaalu leida.

Ja eks keskkonnaministeeriumi roll ongi seista selliste planeeringute puhul looduseliste aspektide eest ja seda me oleme ka täna teinud. Aga nagu ütlesin, tegemist oli ametkondliku kooskõlastusega ja valitsuse tasemele see planeering veel jõudnud ei ole. Küll on aga meil olnud nii majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kui ka rahandusministeeriumiga sel teemal päris mitmeid sisulisi arutelusid.

Ehk kui samasugusel kujul läheks planeering valitsusse ja siis oleks poliitilise kooskõlastuse koht, siis te paneksite sellele käe alla?

Ärme tõtta sündmustest ette. Ootame ära kõigepealt selle tagasiside, mille ka planeeringu koostaja meie ettepanekutele annab ja peame läbi need debatid. Nagu ütlesin, konsensuse kohti, ühisosasid on piisavalt. Ja nagu ütlesin, minu jaoks isiklikult ministrina on just tähtis kalandussektor, traalindussektor. Ja siin ma pean oluliseks seda, et selle sektori arvamus oleks mereala planeeringus sisse arvestatud, sest traalisektor, kalandussektor on oluline nii ranniku kui ka saarte alale tööhõive mõttes, aga ka ajaloolises mõttes meile päris oluline tööstusharu.