"Praeguse otsuse ajastus tulenes selgelt Eesti riigi sisesest seadusandlusest, kus president 30 päeva jooksul pärast valitsuse otsust suursaadiku välja kuulutas. Kuid see ei anna meile jätkusammudeks otsest ajalist survet. Selles me oleme autonoomsed ja teeme füüsilise lähetuse otsuse sel hetkel, kui olukord on sellle jaoks sobiv," rääkis Liimets kolmapäeval Vikerraadio saates "Uudis +".

Ajakirjanik Madis Hindre küsimusele, kas Eesti on valmis ka selleks, et meie suursaadik annab oma volikirja üle Lukašenkole, vastas Liimets: "Eesti soov on loomulikult anda volikiri üle ausalt valitud riigipeale. Kuid need arutelud, kuidas me täpselt tänases olukorras otsustame Valgevenega edasi minna, on veel käimas."

Välisminister rääkis, et korraline suursaadiku vahetus Minskis on Eestil plaanis sel suvel. "Praegu oleme arvestanud, et see võiks toimuda suve lõpus või sügisel, kuid see sõltub valitsevatest oludest. Soovime edasi liikuda samm-sammult ja jälgime arenguid. Konsulteerime ka partneritega, et kuidas selles olukorras ühtset joont hoida," ütles Liimets.

Reinsalu: see on moraalselt vale

Eelmine välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) kritiseeris teravalt otsust saata Valgevenesse uus suursaadik. "Moraalselt vale ja diplomaatiliselt kohatu on Eesti presidendi tänane otsus nimetada Lukašenka juurde uus Eesti suursaadik," kirjutas Reinsalu sotsiaalmeedias.

Tema hinnangul on see "karjuvalt ebaõnnestunud just sel nädalal, kui Leedu avas Valgevene demokraatliku esinduse Vilniuses ja on Lukašenko hübriidpagulaste rünnaku all."

Reinsalu sõnul võttis eelmine valitsus selge riigiõigusliku positsiooni Lukašenko mittetunnustamise suhtes. "Sellega ei lange mitte kuidagi kokku saadikute volikirjadega saatmine Lukašenko režiimi juurde. Nii lihtsalt õiguslikult on. Kahju, et president Kaljulaid ja Kaja Kallase valitsus suutsid selget Lukašenko mittetunnustamispoliitikat hoida vaid mõned haprad kuud," kirjutas endine välisminister.

Reinsalu sõnul tuleks presidendil ja peaministril teha praegu solidaarsusvisiit Vilniusse ja toetada pagulasrünnaku alla sattunud Leedut.

"Ma ei tulnud uneski selle peale, et selle asemel astutakse reaalajas hoopis diplomaatilisi samme, mis legitimeerivad Lukasenka režiimi," märkis opositsioonipoliitik.

Reinsalu meenutas ka Eesti valitsuse selgitusi, kus Valgevene lennukitele Eesti õhuruumi sulgemist ühena viimastest Euroopa Liidus põhjendati tehniliste protseduuridega. "Tänase otsuse valguses muutub ka toonane tehniline puterdamine otsusejõuetuseks. Leedukad ja valgevenelased, meie riigi juhtide sellised jõuetud sammud ei ole kooskõlas meie rahva tegeliku hoiakuga," kirjutas Reinsalu.

Paet: ajastus on põhimõtteliselt vale

Endine välisminister, praegune Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet ütles, et ajastus uue Eesti saadiku nimetamiseks Valgevenesse on põhimõtteliselt vale.

"Sellega tuleks oodata kuni uue legitiimse presidendi ametisse astumiseni Valgevenes. Teatavasti Euroopa Liit ei tunnusta Lukašenkot presidendina. Seega pole talle võimalik ka uue saadiku volikirju esitada. Seda enam, et Leedu on praegu Valgevene režiimi korraldatud hübriidrünnaku all, milleks kasutatakse põgenikke," kommenteeris Paet.

Kallas: volikirjade üleandmist võidakse edasi lükata

Kunagine peaminister, välisminister ja mitmekordne valitsuse liige, praegune riigikogu saadik Siim Kallas (Reformierakond) pidas kolmapäeval ERR-i veebisaates võimalikuks, et Eesti uus suursaadik venitab volikirjade üleandmisega.

"Me ei ole diplomaatilisi suhteid katkestanud. Siis ei oleks probleemi, kui me oleksime oma saatkonna seal sulgenud ja kogu lugu. Aga kui see saatkond seal on, siis ma usun, et võib-olla volikirjade üleandmisega lihtsalt viivitatakse, nii ühelt kui teiselt poolt. Aga see tuleb ikka anda riigipeale, siin mingit muud reeglit ei ole," ütles Kallas usutluses Indrek Kiislerile.

Kaljulaid: vajame saadikut valgevenelaste aitamiseks

President Kersti Kaljulaid põhjendas Lensmendi määramist sellega, et kõige parem on demokraatia poole püüdlevat valgevene rahvast aidata, kui Eestil on seal koha pel esindus.

"Nimetasin eile suursaadikuks Valgevenes Jaak Lensmenti. Valgevene rahvast saame aidata ainult siis, kui meie ja Euroopa Liidu enda silmad ja kõrvad on võimalikult selle rahva lähedal. Ka viimase aasta sündmused on näidanud kohapeal viibivate diplomaatide vajalikkust," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.