Välisministeerium: volikirja andmine Lukašenkole ei tähenda tema poliitika heakskiitmist

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Aleksandr Lukašenko. Autor/allikas: SCANPIX/AP

Kui Eesti värskelt nimetatud suursaadik Valgevenesse Jaak Lensment peaks Valgevene presidendile Aleksandr Lukašenkole volikirja üle andma, ei tähendaks see tema poliitika heakskiitmist, rääkis välisministeeriumi avalike suhete osakonna direktor Aari Lemmik. Samas ei avaldanud ta, kuidas Eesti käituda kavatseb.

"Volikirjade üleandmine ei tähenda vastuvõtva maa valitsuse poliitika heakskiitmist. Volikiri ei anna hinnangut isikule, kellele need esitatakse, vaid lähetatavale isikule. Volikiri üksnes kinnitab lähetatava isiku neid omadusi ja volitusi, mille alusel vastuvõtjariik ta akrediteerib. Teisisõnu, volikirja on vaja saadiku volituste ja mitte vastuvõtva riigipea volituste kinnitamiseks," ütles Lemmik ERR-ile.

"Eesti soov on loomulikult anda volikiri üle seaduslikult valitud riigipeale. Samas on arutelu, kuidas minna edasi tänases olukorras, kus Eesti ei tunnusta Lukašenkat vabade valimiste tulemustena võimule tulnud riigipeana, veel käimas. Siin on võimalusi mitu," lausus Lemmik.

Millised need võimalused edasiminekuks konkreetselt on, ei soovinud Lemmik praegu öelda. "Kogu selle loo juures ongi oluline jälgida arenguid, sest võimalused edasisteks sammudeks sõltuvad sellest, kuidas Valgevenes asjalood on. Võtame endale aega ja vaeme olukorda, praegu konkreetsetest sammudest rääkida on vara," sõnas Lemmik.

Lemmik rääkis, et see, millal konkreetselt suursaadik välisriiki kohale läheb ja oma volikirja üle annab, on välisministri otsustada. 

"Tähtis on teada, et volikirja üleandmine on alus suursaadiku akrediteerimiseks asukohariigis – ilma formaalse akrediteeringuta ei saa diplomaat maal viibida, st selleks, et suursaadik saaks Eestit välisriigis ametlikult esindada, tuleb tal välisriigi riigipeale üle anda presidendi antud volikiri," rõhutas Lemmik.

Suursaadiku puudumine ei tähenda Lemmiku sõnul, et välisesindus oma töö peaks lõpetama. "Kuni suursaadiku või alalise asjuri nimetamiseni juhib esindust välisesinduse juhi kohustusi täitev karjääridiplomaat, keda nimetatakse ajutiseks asjuriks," selgitas ta.

Välisministeeriumi selgitus suursaadiku määramise protsessist

- Eesti suursaadik on Eesti riigi kõrgeim ametlik esindaja välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni juures. 

- Suursaadiku kandidaadi väljavalimine ja ametisse nimetamine on pikk protsess, mis võtab keskmiselt pool aastat.

- Praeguse Eesti suursaadiku Valgevenes Merike Kokajevi ametiaeg lõppeb 31. juulil 2021.

- Korralisest suursaadikute rotatsioonist tingituna alustatakse uue suursaadiku ametisse nimetamise protsessi aegsasti. 

- Esmalt tuleb välisministril esitada Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks suursaadiku kandidaat, seda tehti aprillis.

- Seejärel kinnitab Vabariigi Valitsus suursaadiku kandidatuuri ning esitab selle nõusoleku saamiseks Vabariigi Presidendile.

- Pärast suursaadiku kandidaadi kinnitamist ja Vabariigi Presidendi nõusoleku saamist küsitakse ametlikult selle riigi nõusolekut, kuhu suursaadik soovitakse lähetada. 

- Kui välisriigi nõusolek on saadud, esitab välisminister selle informatsiooni valitsusele ning valitsus teeb presidendile ettepaneku nimetada kandidaat suursaadikuks.

- Kui president on nõus, nimetab ta valitsuse esitatud kandidaadi erakorraliseks ja täievoliliseks suursaadikuks – nii, nagu 6. juulil nimetati Jaak Lensment - ning järgmise sammuna kirjutab alla volikirjale, millega annab teada välisriigi riigipeale, et ta volitab suursaadiku kõrgeima Eesti esindajana sellesse riiki.

- Vastavalt rahvusvahelisele tavale ja välisteenistuse seadusele suursaadiku nime enne välja ei öelda, kui president on suursaadiku ametlikult kinnitanud.

- Volikiri on teisisõnu usalduskiri, mis ütleb välisriigi riigipeale, et Eesti riigipea volitab seda konkreetset inimest esindama Eesti Vabariiki selles riigis. 

- Seejärel võtab saadik volikirja ja annab selle üle välisriigi riigipeale, kes saadiku ametlikult vastu võtab. Volikirjade füüsiline üleandmine sõltub välisriigi riigipeast ja ajalistest võimalustest – vahel võib volikirja üleandmise võimalust oodata üsna kaua.

- Kord näeb ette, et uue saadiku riiki saabumisest peab eelnevalt või hiljemalt samal päeval noodiga teavitama asukohariiki saadiku saabumise ajast ja samas paluma aega ka volikirjade üleandmiseks.

- Esimese sammuna antakse välisministeeriumi protokolliülemale volikirja koopiad. See võimaldab aga vaid piiratud mahus saadikul ka tööd alustada.

- Saadik ei ole siiski täievoliline saadik enne kui ta volikirjad asukohariigi riigipeale üle annab.  Näiteks ei väljastata talle diplomaatilist isikutunnistust enne volikirjade üleandmist, mis omakorda on aluseks puutumatusele ja staatusega kaasnevatele õigustele. Saadik annab volikirja üleandmisel üle ka eelkäija tagasikutsumise kirjad.  Seega – enne volikirjade esitamist on formaalselt ametis veel eelmine saadik – ka siis kui ta on riigist lahkunud (vahepealsel perioodil ongi esindust juhtimas ajutine asjur).

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: