Kallas kaitses uue saadiku nimetamist Valgevenesse

{{1625740680000 | amCalendar}}
Foto: Peaministri büroo

Peaminister Kaja Kallas (RE) põhjendas uue suursaadiku nimetamist Valgevenesse vajadusega saada kohapealt infot ning aidata Eesti kodanikke, kes Valgevenes asuvad. Samas ütles ta, et saadik annab volikirja üle alles siis kui riigis on ausalt valitud juht.

"See on keeruline küsimus, millega on maadelnud ka teised Euroopa riigid. Ühelt poolt ei tunnustata Aleksandr Lukašenko valimist presidendiks, sest need valimised ei olnud ju vaatlejate hinnangul kuidagi ausad, läbipaistvad ja demokraatlikud," sõnas Kallas valitsuse pressikonverentsil.

"Teiselt poolt - diplomaatiline esindus riigis on endiselt vajalik. Erinevad riigid on lähenenud sellele erinevalt, suursaadiku nimetamisel, aga mitte siis volikirjade esitamisel. Oluline on see, et meie esindus siiski Valgevenes oleks ja me saaksime kohapealt informatsiooni, samamoodi saaksime aidata oma inimesi, kes meil Valgevenes on," rääkis Kallas.

"Eesti on nimetanud uueks suursaadikuks Valgevenes Jaak Lensmendi. Millal uus suursaadik Valgevene presidendile volikirja üle annab, on eraldi otsustuskoht tulevikus. Suursaadikut saadetakse Valgevene riigijuhile volikirja üle andma alles siis, kui riigis on ausal teel valitud juht. Täpsemaid samme selgitab välisministeerium," täpsustas Kaja Kallas ERR-ile.

President Kersti Kaljulaid allkirjastas teisipäeval otsuse, millega nimetas Eesti suursaadikuks Valgevenes Jaak Lensmenti ning kutsus tagasi senise suursaadiku Merike Kokajevi, kelle lähetus pidi lõppema 31. juulil.

Kuna suur osa demokraatlikke riike ei tunnusta Aleksandr Lukašenkot enam Valgevene legitiimse presidendina, on näiteks Leedu teatanud, et ei kavatse tema juurde uut suursaadikut lähetada.

Valgevene suursaadiku nimetamine sai kriitika osaliseks

Eesti valitsuse otsus pälvis kolmapäeval mitmelt poolt kriitikat - seda taunisid nii eelmine välisminister, opositsioonipoliitik Urmas Reinsalu (Isamaa) kui ka peaministripartei liige, endine kauane välisminister Urmas Paet (Reformierakond).

Reinsalu nimetas uue saadiku lähetamist "moraalselt valeks ja diplomaatiliselt kohatuks" ning leidis, et see on eriti sobimatu ajal, kui Leedu on sattunud Valgevene korraldatud hübriidrünnaku alla ning samal ajal on andnud Valgevene opositsiooni esindusele diplomaatilise staatuse.

Sama leidis ka Paet: "Ajastus uue Eesti saadiku nimetamiseks Valgevenesse on põhimõtteliselt vale. Sellega tuleks oodata kuni uue legitiimse presidendi ametisse astumiseni Valgevenes. Teatavasti Euroopa Liit ei tunnusta Lukašenkot presidendina. Seega pole talle võimalik ka uue saadiku volikirju esitada."

Saadiku nimetamist kaitses president Kersti Kaljulaid, kes põhjendas Lensmendi määramist sellega, et kõige parem on demokraatia poole püüdlevat valgevene rahvast aidata, kui Eestil on seal kohapeal esindus.

"Nimetasin eile suursaadikuks Valgevenes Jaak Lensmenti. Valgevene rahvast saame aidata ainult siis, kui meie ja Euroopa Liidu enda silmad ja kõrvad on võimalikult selle rahva lähedal. Ka viimase aasta sündmused on näidanud kohapeal viibivate diplomaatide vajalikkust," kirjutas Kaljulaid sotsiaalmeedias.

Välisminister Eva-Maria Liimets ei rutanud kolmapäeval kinnitama, et uus saadik annab oma volikirja Lukašenkole üle, keda suur osa demokraatlikke riike pärast mullust presidendivalimiste võltsimist enam legitiimse riigipeana ei tunnusta.

"Eesti soov on loomulikult anda volikiri üle ausalt valitud riigipeale. Kuid need arutelud, kuidas me täpselt tänases olukorras otsustame Valgevenega edasi minna, on veel käimas," ütles Liimets.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: