Õppelaenuintress võib tulevikus sõltuda panga ja laenusoovija kokkuleppest

Haridus- ja teadusministeerium
Haridus- ja teadusministeerium Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Haridus- ja teadusministeeriumis valminud õppelaene puudutava eelnõu seaduseks saades muutuks tulevikus nii õppelaenude intressimäär, tagasimaksmise kord kui ka vajalike käendajate arv.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) kõrghariduse osakonna peaeksperdi Allan Padari sõnul on ministeerium koos partneritega üle vaadanud õppelaenu võtjad ning võtmise trendid.

"Alates 1990. aastate keskpaigast on õppelaenu intressimäär püsinud muutumatuna ja on seadusega määratud - 12 kuu Euribor, pluss kaks protsenti aastas, kuid mitte vähem kui 5 protsenti aastas. Kui Eesti krooni kehtivuse ajal oli viieprotsendine intressimäär pikaajaliste laenude puhul pigem soodne, siis euro kasutuselevõtuga ja Eesti riigi krediidireitingut arvestades ei ole see enam nii, eriti olukorras, kus Euribor on pikka aega püsinud väga madalal tasemel," ütles Padar.

Uue eelnõu järgi muutuks intressi määramine paindlikumaks, sest intressimäär muutuks krediidiasutuse ja laenusaaja vaheliseks kokkuleppeks, kuid ei tohiks olla suurem kui kuue kuu Euribor pluss kolm protsenti aastas. Kui Euribor on miinuses, siis on pankadel võimalus võrdsustada see nulliga.

Kui praegu on õppelaenu saamiseks vaja kahe inimese käendust või tagatist hüpoteegina, siis uue eelnõuga oleks vaja ainult ühte käendajat.

"Eriti puudutab see näiteks üksikvanemaga peredest pärit laenuvõtjaid, lastekodulapsi või sotsiaalmajanduslikult keerulisemas olukorras olevaid õppureid, kellel on suurem risk õppelaenust ilma jääda, kui nad ei suuda leida käendajaid ega tagatist hüpoteegi näol," ütles Padar.

Lisaks võimaldaks uus eelnõu õppelaenu tagasimaksega alustada ka hiljem kui 12 kuu jooksul pärast lõpetamist.

Padari sõnul on eelnõu eesmärk muuta õppelaenu tingimused seda vajavatele õppuritele soodsamaks.

"Muudatused suurendavad majanduslikult kehvemas seisus olevate inimeste võimalusi õppelaenu võtta ja neil paremini õppes püsida," ütles Padar.

Haridus- ja teadusministeerium esitab eelnõu valitsusele hiljemalt augusti lõpuks.

Eesti Üliõpilaskondade Liidu juht Marcus Ehasoo ütles, et eelnõu on samm õiges suunas, sest tagab potentsiaalselt tudengitele paremad tingimused.

"Ainus küsimus on, et praegu on Euribor hea ja tudengitele soodne, kuid kui midagi peaks muutuma, mis siis saab," ütles Ehasoo.

Samas tõi Ehasoo välja, et nemad on endiselt seisukohal, et õppelaenu käendaja peaks olema riik, sest see tagaks tudengitele sotsiaalsed garantiid.

Õppelaenu võtjate arv on aasta-aastalt vähenenud: kui õppeaastal 2005/2006 võttis õppelaenu 27 000 inimest, siis kümme aastat hiljem tegi seda ainult 3700 inimest. Õppelaenule kehtestatakse igal õppeaastal maksimummäär, mis lõppenud õppeaastal oli 2500 eurot.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: