Statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski kirjutas 7. juulil statistikaameti blogis artikli "Eesti vajab uut laulvat revolutsiooni, mis täidaks maa lastega" Eesti sündimuse muutumisest viimase 30 aasta jooksul. Olulisimate muutustena tõi ta välja naise vanuse kasvu lapse sünnitamisel ja sünnitusealiste naiste arvu kahanemise. 

Oma blogipostituse lõpetas Servinski sõnadega: "Keegi ei oska täpselt öelda, kust jookseb piir, millest allpool põhiseaduses nimetatud rahvuse, keele ja kultuuri kestlik areng enam võimalik pole. Julgen siiski arvata, et oleme sellele olulisele piirile väga lähedal."

Intervjuus ERR-ile ütles Servinski, et statistikat vaadates tunnetab ta ohtu. Tema hinnangul on rahvastiku kestmise teema praegu liialt alahinnatud ning vajab rohkem tähelepanu, selgeid otsuseid ja selgeid meetmeid. 

"Riigi eesmärgiks on seatud, et kultuur ja keel kestavad, siis lihtsalt niisama seda ei juhtu, selleks tuleb ka vaeva näha," ütles Servinski.

Rahvastiku säilitamiseks tuleb Servinski sõnul eelkõige jõuda sündimusega taastetasemele, mis peaks Eestis olema ümardatult 2,1 last naise kohta. Ta tõi näiteks, et kui tuli kolmanda lapse toetus, siis kolmandaid lapsi sündis ka rohkem.

Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna juhataja Hede Sinisaar ütles, et kui vaadata ka muid näitajaid peale sündimuse (näiteks elanikkonna tervise paranemist või rännet), siis olukord päris nii hull ei ole.

"Terviklik lähenemine ei näe praeguseid demograafilisi protsesse ja ühiskondlikku arengut nii mustades toonides," ütles Sinisaar.

Sinisaare sõnul on oluline roll selles rändel, sest aeg, mil Eesti kaotas elanikke väljarändes, on lõppenud. 

"Samuti võib praegusi trende pikendades eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu," ütles Sinisaar.

Samas tõi Sinisaar välja, et sündide arvu vähenemine lähitulevikus on paratamatu, sest aktiivsesse sünnitusikka on jõudnud 1990. aastatel sündinud väike põlvkond. Tema sõnul seab sotsiaalministeerium sündide arvu asemel sihti summaarse sündimuskordaja suunas, mis on viimasel ajal Eestis püsinud üsna stabiilsena. Ta ütles, et tuleks panustada selle kordaja säilitamisse või ka potentsiaalselt tõstmisesse.

Sinisaare sõnul on rahvastikutaaste kestlikkus seotud Eesti majanduse, kultuuri ja poliitika ladusa toimimisega. 

"Peresid mõjutavad ka maksusüsteem ja pensioniskeemid, rääkimata tervishoiust, eluaseme-, ja tööturupoliitikast ning diskrimineerimisvastastest poliitikatest," selgitas Sinisaar.

"Riikides, kus lapsehoiuks, vanemapuhkuseks ja paindlikuks töökorralduseks on loodud paremad tingimused, on nii naiste tööhõive kui ka laste sündimuse määr kõrgem," ütles ta.

Sündimuse tõstmiseks tõi Sinisaar välja demograaf Allan Puuri soovitused: kättesaadava ja kvaliteetse lastehoiuteenuse tähtsus, noorte naiste ja meeste haridustaseme vahelise lõhe vähendamine, tähelepanu osutamine viljatusraviga seotud teenuste arendamisele ja nende kättesaadavuse kindlustamisele, peretoetuste ja -teenuste süsteemi nõrgemate lülide järel aitamine, noorte iseseisvumise ja tööellu lülitumise toetamine.

"Lisaks on oluline rahvastikupoliitikale stabiilsuse loomine, mistõttu ei tohiks poliitika olla heitlik ning peaksime hoidma Eestis seda, mis on juba väljatöötatud ja toimiv," ütles Sinisaar.