"Riik kavatseb kindlasti võtta luubi alla müügiloasüsteemi," kirjutas Maaleht neljapäeval.

"Ilmselt siis lillepoed ja teised sellised poed, kus alkoholimüük pole peamine, ei taotleks müügiluba," ütles sotsiaalministeeriumi tervisekäitumise poliitika juht Brigitta Õunmaa lehele.

Müügiloa hinda veel arutatud ei ole ning see võiks selguda siis, kui uuringuettevõte Haap jõuab lõpuni analüüsiga, milles antakse ülevaade teiste riikide alkoholimüügilubadest, märkis leht.

"See pole kallis – teistes riikides jääb see aastas umbes paarisaja euro kanti –, kuid paneks ettevõtjaid mõtlema, kas alkoholimüük on vajalik. Samuti aitaks tasuline iga-aastane müügiluba hoida registriandmed korras," selgitas Õunmaa.

Tema sõnul tasuks Eesti tasulist müügiloasüsteemi välja töötades arvestada teiste riikide kogemusi, kus loa hind oleneb piirkonna müügikohtade tihedusest: mida rohkem müügikohti, seda kallim luba.

Lisaks on Õunmaa sõnul mitmes riigis loa saamiseks ka selliseid nõudeid, et kriminaalkorras karistatud inimesed ja nende ettevõtted ei saa alkoholimüügiluba, samuti on levinud teenindajatele mõeldud kohustuslikud koolitused, kus õpetatakse joobetunnuste äratundmist ja vanuse kontrollimist.

Maaleht rõhutab, et tasulise müügiloa kehtestamine pole siiski lähikuude küsimus, vaid selleks võib kuluda aastaid, kuna see eeldab pikka ettevalmistamist: tuleb koostada väljatöötamiskavatsus, kaasata osalised, läbida eelnõu protsess ja hinnata mõju ning lõpuks sõltub see ikkagi poliitilisest otsusest.

Maaleht tõi välja, et Eestis on sel aastal kasvanud alkoholi müügikohtade arv üle 10 000, mis on suhtena elanike arvu suurem kui Lätis ja Leedus, rääkimata Põhjamaadest, teatas Maaleht.

Loe lähemalt Maalehest.