"Minu kodumaa jaoks on see olukord esmakordne, kuid mitte Euroopale, kus riik seisab silmitsi kriisiga, milles pagulasi kasutatakse ära poliitilise relvana, et muuta riigi poliitikat. Soome on sellega varem silmitsi seisnud, samuti Kreeka ja Hispaania ning nüüd Leedu. Seega ütlen oma kolleegidele, et Euroopa Liidul peaks olema ühine strateegia selliste poliitiliste või hübriidsete
ohtudega toimetulekuks," rääkis Brüsselisse EL-i välissuhete nõukogule saabunud Landsbergis.

Tema sõnul tuleks Miniski režiimi suhtes kehtestada täiendavalt uusi sanktsioone.

Leedul on Valgevenega 550-kilomeetrine piir, millele Leedu hakkas reedel paigaldama traattõkkeid, et pidurdada Valgevenest saabuvate migrantide riiki pääsemist.

Leedu piirivalve teatas esmaspäeval, et viimase ööpäevaga saabus üle piiri 60 illegaalset migranti. Juba viimased kuus päeva on saabujate arv ööpäevas jäänud alla saja. Kokku on sel aasatl Leedusse saabunud 1676 illegaali, mida on 20 korda rohkem kui terve 2020. aasta jooksul kokku. Enamus saabujaid on pärit Lähis-Idast ja Aafrikast, suur osa neist tulevad Leetu ilma dokumentideta. Leedu ametnikud on öelnud, et migrantide saabumist Minskisse, kust nad juhatatakse edasi Leedu piirile, korraldavad Valgevene võimud. Vilniuse hinnangul teeb Minsk seda kättemaksuks Leedu Lukašenko-kriitilisele poliitikale.

Esmaspäeval Brüsselis peetaval Euroopa Liidu välisasjade nõukogul on tähelepanu all uute digitehnoloogiate geopoliitika, Euroopa Liidu strateegilise kompassi loomine ja olukord Etioopias, teatas Eesti välisministeerium. Samuti on päevakorras Afganistanis ja Lõuna-Kaukaasias toimuv ning välisministritel on ka mitteametlik töölõuna Iisraeli välisministri Yair Lapidiga.