Eesti kagunurgas, Vene piiri lähistel on praegu rahulik, kuid uudised Leedust, kus pagulastevoog Valgevenest on võrreldes eelmise aastaga suuerenenud 20 korda, on sealsed elanikud ärevaks muutnud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Isegi vaikselt väike hirm on juba, kui mingi suurem rahvamass peaks kuskilgi sisse murdma," ütles Litvina küla elanik Linda.

"See on kohalikule juba turvalisuse mõttes küllaltki riskantne, parem kui neid ei tuleks. Ja seda, ma arvan, peavad ostustama poliitikud, et kuidagi seda piiri paremini valvata ja turvata, et nad ei tuleks," kommenteeris Saatse küla elanik Jüri.

Valgevene võimude poolt mahitatud Lähis-Ida ja Aafrika riikide illegaalsete piiriületajate voog otsib läbi Leedu teed Lääne-Euroopasse, mis jääb Eestist eemale. Kuid pole välistatud, et rändevoog soovib suunduda põhja poole ja sellisel juhul tabaks see ka Eestit, ütles politsei- ja piirivalveameti piirivalvejuht Egert Belitšev. Seetõttu on Eesti täiendatud massilise sisserände plaane.

"Me oleme välja ehitamas oma taristut Ida piiril, ka see on üks märk sellest, et Eestisse sisenemine oleks võimalikult keeruline. Ehk siis mitte ainult see aed, vaid tegelikult kogu seiretehnika, mis annab meile tervikpildi sellest, mis piiril toimub," rääkis Belitšev.

"Ja tegelikult täna oleme juba tõstnud enda valmisolekut idapiiril ehk siis tihendanud patrulle, tõstnud oma väljapanekut idapiiril, aga samamoodi ka ka sisepiiridel ehk teostame kontrolle Eesti-Läti piiril. Teostame tihedamaid kontrolle sadamas, et võimalike rändevoogude ilmnemisel võimalikult kiiresti reageerida," selgitas piirivalvejuht.

Eestil on olemas põgenike paigutamise võimekus, puudu võib tulla ainult tõlkidest, ütles Belitšev.

Oluline on koostöö piiriäärstete elanikega.

"Me oleme selleks ka valmistunud, sest ju mõned aastad tagasi Koidulas toimus suur rändekriisiõppus, kus kõik ametkonnad olid valmis selleks ja tehti mitu korda läbi seda, kui meil 100 või rohkem inimest tuleb üle piiri," ütles Setomaa vallavanem Raul Kudre.

"Piirivalvega koostöö on vajalik ja kui sa midagi märkad, siis tulebki sellest rääkida ja tulebki teavitada. Siin on inimesi vähe ja kui nad üksteist tunnevad ja teavad, siis iga võõras torkab kohe silma," sõnas Kriisa talu perenaine Ingrid Kalam.