Pabrade on vaikne linnake Vilniusest umbes kolmveerandtunnise autosõidu kaugusel, kuhu väliskülalised satuvad harva. Linnast on saanud aga Leedu migratsioonikriisi kese, sest just seal asub riigi suurim põgenikelaager, mis mahutab enam kui 300 sisserändajat, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Leedu on silmitsi erakordse olukorraga. Me peaksime asju nimetama õigete nimedega. See on näide Aleksandr Lukašenko režiimi hübriidsõjast. Skeem näeb ette, et igal reedel tuleb Bagdadist lennuk Minskisse ja pärast seda ületavad sajad inimesed Valgevene ja Leedu piiri," rääkis Valgevene Euroopa humanitaarülikooli õppejõud Maksimas Milta.

Pabrades viibinud ERR-i ajakirjanik Johannes Tralla märkis, et Leedu piirivalvel on hüppeliselt kasvanud migratsioonisurvega toimetulek keeruline ning seda näitab ka suhtumine ajakirjanikesse - olukord on ärev, intervjuusid ei jagata ja ajakirjanikel, kes Leedu suurimat põgenikelaagrit filmida soovivad, palutakse viivitamatult lahkuda.

Mõttevahetusest teiselpool tara olevate sisserändajatega jääb vaid kõlama küsimus, kus nad parasjagu asuvad ja kui kaugel on sealt Vilnius.

Pabrade elanikud on uusasukate pärast mures.

"Me ei taha öelda, et oleme nende vastu, aga nad on teisest rahvusest, neil on teised usulised, mingisugused arusaamad. Ja meie suhtes käituvad nad agressiivselt. Kardame laste pärast, kes lähevad selle keskuse juurest kooli minnes mööda. Praegu on suvi, palav, tüdrukud käivad lühikestes pükstes ja seelikutes. Nad lubavad endale näidata väärituid žeste," rääkis Margarita.

"Milles on nende probleem? Neid toidetakse, nad käivad sööklas. Antakse riided. Mida veel vaja? Nad ju ikkagi tulid võõrale maale. See, mida näidatakse piiri tagant, see on kohutav. Aga võrreldes sellega, mis seal toimub, on see siin paradiis," kommenteeris Alla.

Leedu peaminister Ingrida Šimonyte lubab välja ehitada piiritara Valgevenega. Kulukat taristut aga üleöö ei raja. Seetõttu meenutatakse Leedus ka solidaarsusmehhanismi, mille üle Euroopa Liidus aastaid kirglikult vaieldi. Varjupaigataotlejate ümberpaigutamine, mille suhtes Baltimaad olid skeptilised, võiks Leedu piirivalvele anda praegu hingamisruumi.

"Nüüd, mil Leedu selle olukorraga silmitsi on, siis on hea võimalus uuesti mõelda. Ja hetkel käib Leedus selle üle teatav debatt. Aga see vajab aega, et areneda ja olukorda korralikult hinnata," rääkis Maksimas Milta.

"Me ei saanud ilmselt Baltimaades aru, et ka meil on on teatav heaolutase, mis võib olla ahvatlev. Aga see, mida me praegu näeme, ei ole majandusmigratsioon, olgu siis seaduslik või ebaseaduslik. See on riigi korraldatud kampaania Leedu ja EL-i vastu," tõdes ta.

Piirilinnadel pole sisserändajaid enam kuhugi panna

Johannes Tralla rääkis "Aktuaalsele kaamerale", et Leedu piirilinnade linnapeade avaldustest võib välja lugeda, et nende võimekus sisserändajaid majutada on saavutanud oma lae.

"Väikelinnades ei ole sisserändajaid enam kuhugi panna. Aga usun, et Leedu siseministeeriumil peaks olema nüüd tänaseks juba selgem pilt, kus veel neid ruume leidub, kuhu sisserändajaid majutada, sest eilseks pidid kõik omavalitsused tegema n-ö auditi. Sellest muu hulgas selgub, et Vilniusesse, kus praegu valitseb küll väga rahulik suvine õhustik, peab maanduma edaspidi paarisaja varjupaigataotleja ümber," rääkis Tralla.

Leedu võimud teatasid neljapäeval, et hiljemalt reedel peaks algama okastraadist piiritara püstitamine Valgevene rände ohjeldamiseks.

"Leedu ja Valgevene maismaapiir on umbes 380 kilomeetrit, sellest veel 300 kilomeetrit on jõgede-järvede all. Ja umbes vaid 40 protsenti Leedu-Valgevene piirist on suutnud Leedu seni väga tõhusalt valvata, nii rääkisid eksperdid mulle täna. Ilmselt lähinädalatel see võimekus Leedul oluliselt suureneb," rääkis Tralla.