Leedu esitas eelmisel nädalal seoses Valgevenest tuleva rändesurvega rahvusvahelise abi palve ning võttis tervenisti vastu Eesti pakkumise kümneks telgiks koos sisustusega.

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames saadetakse Leetu suured telgid, voodid, küttekehad ja -konditsioneerid, lauad-toolid ja muu eluks vajalik mööbel. Viimati aitas päästeamet varustuse ja ka kohapeale saadetud eksperdi oskusteabega Sudaani, kuhu eelmise aasta lõpus põgenes Etioopias puhkenud sõjaliste rahutuste eest tuhandeid inimesi päevas.

Leetu saadetava varustuse maksumus on üle 200 000 euro ja seda finantseerib välisministeerium humanitaarabi vahenditest.

"Soovide nimekiri oli pikk, aga paljud teised Euroopa Liidu liikmed ja elanikkonna kaitsemehhanismi liikmed on samuti panustanud Leedule abi andmisesse. Seekord oli Eesti abi selline. See varu tuleb meil taastada, aga meil on enda jaoks jäetud alles varustust siseriiklikuks reageerimiseks. Teiste riikide aitamine on oluline selleks, et kui Eestil endal abi peaks vaja minema, siis ka teised riigid tulevad meile appi," selgitas päästeameti haldusosakonna juhataja Janar Kärner "Aktuaalsele kaamerale".

Üle Valgevene piiri saabuvate sisserändajate voog Leetu ei ole raugenud. "See on toimunud olulisel määral Valgevene võimude kas siis silma kinnipigistamise või suisa mahitusel, aga see protsess jätkub. Tänaseks on need arvud läinud tuhandetesse, kes on saabunud Leetu ja see kohapeal, eriti riigile, kes sellise olukorraga harjunud ei ole, on kahtlemata šokk," ütles välisministeeriumi osakonnajuht Jüri Seilenthal.

Leedu üritab piiri Valgevenega ka tugevdada, kuid on asunud seda tegema ka Poola piiril. "Selleks, et võtta ära motivatsioon. Väga tõenäoliselt enamus neist ei plaani väga pikalt jääda Leetu, vaid tahaks minna edasi kuskile lääne poole, kas Saksamaale või Prantsusmaale ja kui see nii lihtne ei ole, siis võib-olla soov sealt tulla jääks ära," rääkis Seilenthal.

Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga on liitunud kõik 27 Euroopa Liidu liiget ning lisaks Island, Norra, Serbia, Põhja-Makedoonia, Montenegro ja Türgi. Mehhanismi põhimõtte kohaselt esitab kriisi tõttu abi vajav riik abipalve ja teised liikmesriigid annavad teada, kuidas nad abi osutada saavad. Seejärel teatab abivajaja, kas kõiki pakkumisi on vajalik kasutada.

Lisaks Eestile võttis Leedu mehhanismi kaudu vastu Horvaatia, Soome, Poola, Rootsi ja Sloveenia abipakkumise.

Juuli alguses alustas Leedus Druskininkai linna ümbruses tööd ka kümneliikmeline Eesti piirivalveüksus ESTPOL5.

Leedu kuulutas 2. juulil riigis välja hädaolukorra seoses suurenenud ebaseadusliku rändega Valgevenest. Leedu piirivalve teatel on võrreldes eelmise aastaga tänavu kokku tabatud kümneid kordi rohkem ebaseaduslikke piiriületajaid.

Leedu ametnike väitel on illegaalide saabumise taga Valgevene võimude tegevus.