"Leedu on meie lähedane liitlane ja meie ülesanne on neid selles kriisis viivitamatult toetada," ütles Leedu siseministri Agne Bilotaitega reedel telefonivestluse pidanud kaitseminister Kalle Laanet.

Tema sõnul eraldatakse esmase meetmena kaitseväe varudest Leedule 100 kilomeetrit tõkestustraati, et Leedu saaks oma piiri tugevdamist kiirendada. "Samuti oleme alates 1. augustist valmis Leetu saatma kolm mehitamata lennuvahendite meeskonda, et parandada olukorrateadlikkust piiril," lisas Laanet.

600 000 euro väärtuses tõkestustraati kaitseväe ladudest pannakse Leedu poole teele esmaspäeval.

"Täna me peame olema solidaarsed leedulastega. Ma olen enam kui veendunud, et ka Läti ja Poola on meiega selles mõttes solidaarsed, et osutavad tõsist abi Leedule, sest Balti riikide solidaarsust on täna vaja kogu Euroopale näidata, et ka nemad tuleksid appi," sõnas Laanet.

Leedu teatas reedel, et migrantide sissevoolu takistamiseks püstitatava piiritõkke rajamine piirile Valgevenega takerdus okastraadi puudumise taha ning seetõttu küsiti välisriikide abi. Leedu on praeguseks ära kasutatud kogu armee varudest võtta olnud okastraadi ja täiendavaid varusid oodatakse teistelt riikidelt, kirjutas Leedu kaitseminister sotsiaalmeedias. Tara peaks katma 550 kilomeetri pikkuse piirilõigu.

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadusjuht, leedulane Tomas Jermalavičius ütleb samuti, et toimuv on Valgevene kättemaks Leedu aktiivsele tegevusele Lukašenko-vastase opositsiooni ja Valgevene vastaste sanktsioonide toetamisel. Migrandid lennutatakse lähteriikidest Minskisse ja aidatakse piirile, kusjuures lähinädalatel surve ilmselt kasvab.

"On selge, et see teekond on inimkaubitsejate poolt tuvastatud kui üpris mugav. Seda võimaldab muidugi Valgevene valitsus ja on indikatsioone, et lendude arvu Valgevenesse, Minskisse, sellistest riikidest, nagu Iraak, on kasvatatud," rääkis Jermalavicius.

Leedu vajab abi nii piiri kontrollimisel kui piiriületuselt tabatud migrantide majutamise korraldamisel. 

"Mida rohkem migrante piiril kinni peetakse, seda efektiivsemalt kogu süsteem töötab ja seda paremini me saame näidata, et see teekond ei tööta. Ja kui sõna levib, et see teekond ei tööta, hakkavad migrantide numbrid vähenema," märkis Jermalavicius.

Laanet ja Bilotaite arutasid reedel olukorda Leedu-Valgevene piiril ning võimalusi Leedu abistamiseks. Ministrid tõdesid, et hetkel kujunenud olukorras ei ole mingil juhul tegu tavapärase rändekriisiga. Bilotaite sõnul on tegemist hübriidrünnakuga Leedu, kogu Euroopa Liidu ja väärtuste vastu, mille eesmärgiks on destabiliseerida Leedut ning piirkonda, edastas kaitseministeeriumi pressiteenistus.

Laanet rõhutas, et Eesti, Läti, Leedu ja Poola jaoks muudab olukorra tõsisemaks asjaolu, et paralleelselt kogub Venemaal ja Valgevenes hoogu suurõppus Zapad 2021, mille põhitegevused on suunatud Balti regioonile.

Laaneti sõnul võiks Euroopa poolt üheks sammuks olla ka sanktsioonide kehtestamine migrante Valgevenesse vedavatele reisiettevõtetele. 

Ministrid märkisid, et on fakt, et põgenike saatmine on riiklikult organiseeritud ja selle kohta on olemas konkreetsed tõendid – teada on nii rännet korraldavad ettevõtted kui nendega seotud inimesed ning on vajalik on nende inimeste vastu kehtestada Euroopa Liidu sanktsioonid.

Viimase kuu jooksul on Leetu jõudnud 2453 põgenikku, mida on ligi 33 korda rohkem kui eelmisel aastal ja 66 korda rohkem kui 2019. aastal.

Kolmapäeval saatis päästeamet Leedu poole teele autokoorma telklaagri varustusega, mille maksumus on üle 200 000 euro, seda finantseerib välisministeerium humanitaarabi vahenditest.

Juuli alguses alustas Leedus Druskininkai linna ümbruses tööd ka kümneliikmeline Eesti piirivalveüksus ESTPOL5.