"Meil on ülevaade õpetajatest, kes eesliinitööatajatena olid valmis laskma ennast vaktsineerida - neist on praegu kahe doosiga vaktsineeritud 90 protsenti. Lisaks on paljud õpetajad pärast ka ise käinud vaktsineerimas," rääkis Kersna teisipäeval "Vikerhommikus".

Kõrge vaktsineerituse tase peaks aga lubama koolid sügisel avada tavaõppeks, rääkis Kersna. "Meil on julgustav näide eelmisest kooliaastast. Kui Harjumaal ja Ida-Virumaal läksid koolid distantsõppele, siis oli ligi 40 protsenti viiruskolletest haridusasutustes. Kui lasime koolid uuesti kontaktõppele - siis oli enamus õpetajatest vaktsineeritud -, jäi kollete arv koolides viie protsendi juurde. See annab kinnitust, et vaktsineeritud õpetajatega uusi koldeid ei teki," rääkis ta.

Üldlevinud, teadusel põhinev arusaam on, et koolide sulgemise kahju on oluliselt suure kui see, mis tekib viiruse leviku takistamiseks kehtestatavatest piirangutest. Seega ei tohi koole kinni panna, ütles Kersna.

Minister tõi ka esile huvi vaktsineerimise vastu noorte hulgas - Tartumaa 16-17 aastastest noortest on esimese doosiga vaktsineeritud juba 45 protsenti, Harjumaal 34 protsenti. "Nende noortega on täiesti reaalne jõuda sügiseks 70 protsendise vaktsineerituse tasemeni," leidis Kersna. Tema sõnul nooremate, 12-15 aastaste õpilaste hulgas vaktsineerituid vähem, kuna nende jaoks ka avanes vaktsineerimise võimalus hiljem, kuid igal juhul on noored näidanud suurt valmisolekut ennast vaktsineerida.

Kersna tunnistas samas, et ministeeriumil ega koolide juhtkonnal ei ole võimalust teada saada, kui suur osa õpetajatest on vaktsineeritud, kuna vastavad infosüsteemid ei saa omavahel seda infot vahetada. "Meil on seda võimaldav seaduseelnõu praegu riigikogu sotsiaalkomisjonis, aga see seisab seal poliitilise vastuseisu tõttu," ütles minister.

Küsimusele, kuidas peaksid koolijuhid toimima nende õpetajatega, kes pole vaktsineeritud, vastas Kersna, et justiitsministeerium sai valitsuselt ülesande täpsustada koolijuhtide õigusi selles küsimuses. "Meie eesmärk on, et need õpetajad, kes ei ole vaktsineeruitud, peaks vähemalt korra nädalas ennast testima. Meie eesmärk saavutada sügiseks selles osas õigusselgus," ütles haridus- ja teadusminister.

Kersna sõnul on kohalikelt omavalitsustelt saadud värske ülevaate kohaselt selgunud, et koolide ventilatsiooni olukord on parem, kui paistab ehitusregistrist ning seega on ka investeeringute vajadus väiksem, kuid see on ikkagi suur.

Lisaks juba valitsuse eraldatud 30 miljonile eurole kohalikele omavalitsustele kui koolipidajatele, et teha korda koolide ventilatsioonisüsteemid, plaanib valitsus luua täiendava fondi kus on 20-40 miljonit eurot sama eesmärgi elluviimiseks.

"Me rääkisime eelmsel nädalal valitsuses sügiseks tehtavatest ettevalmistustest ja eri asutused said eri ülesnded. Näiteks haridus- ja teadusministeerium peab koos rahandusministeeriumiga esitama kava koolide ventilatsioonisüsteemide kordategemiseks, 12. augustiks tuleb aga koostöös sotsiaalministeeriumiga esitada koolides vaktsineerimise plaan ning lisaks koostab haridusministeerium ka muude meetmete paketi koolides viiruse leviku takistamiseks," rääkis Kersna.

Vaktsineerimisvastased ei tohiks koolis õpetada

Haridus- ja teadusminister rääkis ka sellest, et tema hinnangul ei tohiks koolides õpetada inimesed, kes eitavad teaduspõhist maailma, keelduvad vaktsineerimisest või eitavad koroonaviiruse olemasolu.

"Oluline, et õpetaja õpetaks teaduspõhiselt. See on reegel. Minu veendumus on, et inimesed, kes ei usu teaduspõhisusse, ei tohiks koolis töötada. Õpetaja on alati eeskuju. Tema otsustel ja sõnadel väga suur kaal uue põlvkonna kujundamisel," rääkis Kersna.