"Stockholmi Ülikoolile kuuluva uuringulaevaga Electra af Askö läbi viidud uuringud külgvaate- ja lehviksonariga annavad hea ülevaate parvlaeva Estonia vrakist ja ümbritsevast merepõhjast, mille tulemusel tekib kolmemõõtmeline kujutis, mis on vajalik edaspidiseks põhiuuringute läbi viimiseks," selgitas Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas.

Arikas rääkis, et lisaks viidi läbi uuringud merepõhja profileerijaga, mis võimaldab vaadata kuni 50 meetri ulatuses merepõhja sügavusse.

Arikase sõnul annab uuring vastused, milline on merepõhja geoloogiline seisund.

Ta meenutas, et analoogsed uuringud viidi läbi ka aastatel 1995-1996, kuid toona saadud info ei olnud nii täpne, tehnoloogia on vahepeal palju arenenud ning seekord saadi palju detailsemad tulemused.

Arikas rääkis, et teisipäeval said uurijad alustada vraki pealse osa, tekimaja ja vraki põhja  uuringuid.

Arikase sõnul õnnestus mõõdistada kogu vraki ümbrus ja laeva hukkumise teekonna alla jääv mereala ning saada vrakist väga kvaliteetne 3D pilt.

"Näeme Estonia vrakil erinevaid vigastusi, mis on tekkinud laeva uppumisel merepõhjaga kokkupuutes. Vigastuste ulatus on väga suur ning neid kõiki ükshaaval detailselt kirjeldada ei ole võimalik, kuid kriitilistele kohtadele pööratakse suurt tähelepanu," selgitas Arikas.

"Soovime eelkõige saada vastused küsimustele vigastuste kohta paremas pardas – kus need paiknevad, mis on nende suurus, kas tegemist on ühe, kahe või enama vigastusega. Kui avastame midagi täiendavalt, siis see saab täpselt dokumenteeritud. Teada on, et laevavrakk lebab põhjaga ülespoole ning kõige suuremad vigastused on toimunud laeva ahtriosas, kus on tegemist kergemate konstruktsioonidega, mis on vigastustele tundlikumad. Vigastused kanduvad edasi laeva kesk- ja vööriossa, ka laeva ülemine tekk ja korstnaosa on suure tõenäosusega saanud palju viga," rääkis Arikas.

Kolmapäeval viiakse läbi merepõhja uuringud, puurimised erinevates kohtades ning akustiline merepõhja uuring. Algamas on allveeroboti uuringud.