"See, mis puudutab ohutusjuurdluskeskuste poolt läbiviidavat Estonia esialgset hindamist, siis see tegevus jätkub vastavalt meie tegevusplaanile," ütles Arikas neljapäeval ERR-ile. "Aga ilmselgelt me näeme meedia tähelepanu kasvu ja sellest tulenevalt vajadust täiendavalt neid teemasid kommenteerida, millega kindlasti kaasneb ka märgatav töökoormuse kasv. Aga muus osas ma hetkel nagu muudatusi näe," lisas ta.

Kurmi uurimisrühm teeb samu asju

Arikas tunnistas, et tal on veel vähe infot Kurmi juhitava rühma tegevuse kohta, kuid esialgse info põhjal paistab, et nad hakkavad tegema samu asju, mida teeb Eesti-Rootsi ohutusjuurdluskeskuste uurimismeeskond.

"Nii palju, kui eile infot minuni jõudis, siis tundub, et tegemist on päris paralleelsete tegevustega, kui vaadata neid uuringuid, mida me viisime läbi selle aasta juulis, plaanime viia läbi selle aasta sügisel – pean silmas just ferromagnetilist uuringut – ja ka neid uuringuid, mida me oleme planeerinud läbi viia järgmise aasta kevadel," ütles ta. "Et jah, suures osas paistab, et tegemist on väga palju selliste paralleelsete uuringutega, üksteist dubleerivate uuringutega."

Samas tõrjus Arikas mõtet, et kaks uurimist võiksid hakata teineteisega ajaliselt võistlema.

"Ma ei näe, et seal võiks tekkida võidujooksu efekti, kuna Estonia esialgset hindamist viivad läbi ohutusjuurdluskeskused, kellel on vastav mandaat olemas ja ka selleks eraldatud rahalised vahendid," ütles ta. "Meie täidame oma tööülesandeid vastavalt meile antud mandaadile ja viime läbi rahvusvahelisi uuringuid. Siin ma ei näe kuidagi, et oleks kuidagi tegemist nii-öelda võidujooksuga."

Tuleb veel kaks eeluuringute etappi

Arikas selgitas, et lisaks tänavu juulis korraldatud eeluuringu esimesele etapile toimub enne järgmiseks kevadeks kavandatud põhiuuringut veel kaks eeluuringu etappi.

Teise etapi raames viiakse sügisel läbi ferromagneetiline uuring, millega otsitakse vraki ümbrusest ja uppumisteekonnalt üles kõik vähegi suuremad metallesemed. Lisaks plaanitakse luua digitaalne mudel laeva uppumisest ja samuti laeva füüsilised mudelid.

Eeluuringu kolmas etapp peaks algama detsembris ja lõppema vahetult enne märtsis-aprillis toimuvat põhiuuringut. Selle eesmärk on paigaldada merre andurid, mis annaks reaalajas informatsiooni merekeskkonna kohta Estonia hukupaigas, selgitas Arikas. "Siis me teaksime, et kui me sinna põhjauuringuteks läheme, siis kas veekeskkonna läbipaistvus on piisav, et viia läbi põhiuuringud või on läbipaistvus piiratud ja seetõttu ei ole mõtet laevadega välja minna," rääkis ta.

"Teatavasti on merele minek seotud suhteliselt suurte kulutustega ja minna sinna kohale laevade ja inimestega ning konstateerida fakti, et nähtavus on ebapiisav tööde alustamiseks ja siis tagasi tulla – seda kulu ei ole mõtet teha. Otstarbekam ja efektiivsem on monitoorida seda piirkonda, nii hoovuseid kui ka vee läbipaistvust ja siis selle informatsiooni põhjal otsuseid teha," ütles Eesti ohutusjuurdluskeskuse juht.

Arikas märkis ka, et Eesti ja Rootsi ohutusjuurdluskeskused esitavad avalikkusele kõik kogutud andmed, mida saab kasutada kõik huvilised, sealhulgas ka kolmapäeval avalikkuse ette tulnud, Margus Kurmi eestveetav uurimisrühm. Samuti soovivad nad tutvuda ka Kurmi rühma materjalidega.

"Ohutusjuurdluskeskused on tutvunud kõikide, ka varem Estonia peal sukeldumiste käigus tehtud erinevate videoülesvõtetega, et saada võimalikult täpne ettekujutus Estonia vrakist. Ja loomulikult, kui ka tulevikus viiakse läbi erinevaid uuringuid ja tehakse videosalvestusi, siis meil on kindlasti soov ja huvi nendega tutvuda," rääkis Arikas.

Ohutusjuurdluskeskuste meeskond korraldas tänavu juulis Estonia vraki juures eeluuringute esimese etapi ning plaanib põhiuuringu läbi viia järgmise aasta märtsis-aprillis.

Kolmapäeval teatas Postimees, et Estonia uurimiskomisjoni endise esimehe Margus Kurmi eestvõtmisel asub kümne päeva pärast Estonia hauapaiga poole teele erasektori rahastatud uurimismeeskond, et leida vastus küsimusele, miks ikkagi parvlaev hukkus. Postimees on ka projekti suurrahastaja.