Arikas rääkis, et 14. juulil viidi allveerobotitega läbi uuringuid Estonia vööriosa paremas pardas, laeva põhjas ja ahtriosas. Lisaks varem tehtud merepõhja profilaatoriga tehtud uuringutele tehti ka merepõhja geofüüsiline uuring, et saada aru, kus on graniidikiht. Lisaks lõpetati merepõhja proovide võtmine puuridega.

15. juulil keskenduti allveerobotitega tekimajale ja vasaku parda lengelkiilu osale. Mõõdeti ära parema parda vigastus, mis on vähemalt 22 meetrit pikk ja neli meetrit kõrge. Arikase sõnul ei saa vigastuse täpset ulatust teada, sest see jääb laevakere alla. Tegemist on rebenditega ning ulatuslike välisplaadistuse ja sisekonstruktsiooni vigastustega. 

Uuringute juhi sõnul on võimalik näha laeva siseruumidesse ning näha oli ka autosid laeva autotekil. "Vigastused on põhjustatud mittekorrapärase välise keha poolt," sõnas ta.

Arikas kinnitas, et vigastuste vastas on arvatavasti graniidipaljand ning visuaalse vaatluse põhjal ühtib paljandi geomeetria laeva vigastusega. 

Allveerobotiga tuvastati, et vöörirambi parema parda väike tükk on vöörirambi parema parda hinge küljes, et vöörirambi parema sisemise nurga tükk on puudu. Vöörirambi konstruktsioonil leiti erinevaid vigastusi, millest enamik on selle keskosas. 

Arikase sõnul tuvastati vööripoolse põtkuri ees väiksem pragu. 

Seitsmenda teki ülemises ääres tuvastati vähemalt kaks lühemat praegu, mille kohal metall on paindunud väljapoole. 

Ahtriteki kuuenda teki avatud osas tuvastati vasakul poolel vähemalt üks tugipost, mis oli kinnitusest lahti ja paindunud. Samuti leiti kuuendal tekil laetalade deformatsioone. 

Ahtriosa viienda teki välisplaadistus on suures osas lahti rebitud. Merepõhjast leiti laeva ümber erinevaid objekte, mis on ilmselt pärit Estonialt.

"Suuremat osa seitsmendat ja kaheksandat tekki pole võimalik allveerobotiga uurida, sest seal on erinevad rippuvad otsad, juhtmed ja muud allveeroboti jaoks ohtlikud elemendid," ütles Arikas.

Arikas ütles, et nendel päevad kui viidi läbi sonariuuringuid, oli palju segavaid signaale, mis piirasid sonari vaatevälja. 

16. juuli öösel lõpetati Estonia vrakil eeluuringud ning uuringumeeskond alustas tagasiteed Tallinna sadamasse. Uuringute juht Arikas kinnitas, et kõik tegevused, mis oli plaanis teha, sai tehtud. 

Vaata Arikase intervjuud Postimehele