Tabri ütles, et praegu leitud vigastused pole sellised, mis ametlikku versiooni otseselt muudaks. Ta selgitas, et kõnealune ramp oli laeva külge kinnitatud kaheksa aasaga ning uurimise lõpparuandes oli kirjas, et vaid kaks aasa jäi terveks.

"Kui laev on põhjas tagurpidi, siis ramp oma raskusega, mis võiks hinnanguliselt olla 10-15 tonni, ripub nende kahe aasa küljes. Ma ütleks, et see põhimõtteline küsimus on see, kas see ramp on seal täiesti küljest ära või kas ta on siiski ühe aasaga kinni," sõnas vanemteadur.

Seega on tema sõnul laual kaks hüpoteetilist versiooni: kas ramp on tulnud lahti kulumise tõttu või on see sealt eest lõigatud. Sellele annab Tabri sõnul vastuse aga purunemispindade lähem uurimine.

"Selle aja jooksul korrosiooni ja väsimuskoormuse kaasmõju tulemusel võib neid deformatsioone juurde tekkida. Ja ühel hetkel need kinnituskohad võivad ka puruneda," selgitas teadur ja lisas, et merepõhjas on ka tugevad hoovused.

Samas teine võimalik lahendus on see, et keegi on rambi vee all eest lõiganud. "Kindlasti see ei saa olla hobisukelduja, kes selle rambi sealt eest ära saab," lisas ta.

Praegu on tema hinnangul aga vara esmastest leidudest ammendavaid järeldusi teha ning tuleb ära oodata uurimise edasised tulemused.

PPA ei saa hinnata, kas keegi on viimastel aastatel vraki juurde sukeldunud

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) mereturvalisuse grupi juhtivpiiriametnik Rene Hartõkainen ütles ERR-ile, et Estonia vrakk pole Eesti majandusvetes ning PPA-l on andmed vaid Eesti vetes toimuvate liikumiste kohta.

"Estonia vrakk asub Soome majandusvööndis ja sealset laevade liikumist kontrollib Soome piirivalve. Selle kohta meil info puudub, milline ülevaade neil laevadest on," lisas ta.

Kõikidest viimastest andmetest, k.a 2019. aastal tehtud dokumentaalfilmist nähtub, et ramp oli varem laeval ees. Küll aga saab vraki juures toimunud laevade liikumise kindlaks teha vaid Soome piirivalve.

Eestis on Hartõkaineni sõnul radaritelt näha, kui mõni laev majandusvööndisse siseneb, väga väikseid veesõidukeid ei pruugi aga radar tuvastada.

Ta selgitas, et Eesti vetes on kohustus on üle 3000 kogumahtuvusega laevadel kasutada AIS-i (Automatic Identification System ehk automaatne identifitseerimissüsteem – toim.), see pole kohustuslik sõjalaevadel ja riiklikel mitteärilise eesmärkidega laevadel.

Kui PPA radarile ka mingi kahtlane laev ilmub, saab amet selle seirekaamerate ning õhu- ja veesõidukitega tuvastada, lisas piiriametnik.