Mobiilsed kaamerad on kuue kuuga sähvinud sama palju kui mullu terve aastaga

Foto: ERR

Nüüdseks kaks aastat kasutuses olnud mobiilsed liikluskaamerad on tänavu aidanud riigile tublisti raha kasseerida. Liiklusjuristi hinnangul on nendega aga üks probleem, nimelt madal sekkumispiir, enamuse trahve teeb politsei kiiruseületuste eest, mis jäävad alla üheksa km/h.

Mobiilsed kiiruskaamerad on sellel aasta esimese kuue kuuga registreerinud 107 653 rikkumist, mis rahaliselt teeb üle 2,1 miljoni trahvieuro. Samas terve eelmise aastaga registreeriti nendega 114 252 rikkumist.

82 protsenti mobiilsete kaameratega fikseeritud kiiruseületamistest jääb samas madalasse vahemikku 3-9 km/h. Koos trahvide suure arvuga osutab see asjaolule, et enamus fikseeritud rikkumisi sünnib ühtlases liiklusvoos liikudes.

Statsionaarsete kaameratega on tänavu esimese kuue kuuga registreeritud 33 950 rikkumist ning eelmisel aastal registreeriti kokku 87 496 rikkumist. 

Politsei- ja piirivalveametil (PPA) on kaheksa mobiilset kiiruskaamerat. 2020. aasta märtsi seisuga oli Eestis 67 statsionaarset mõõtekabiini, mille peale oli 44 mõõtesüsteemi.

PPA juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul saab 2020. aasta rikkumiste vähesust seletada eriolukorraga, mil vähenes ka liiklussagedus. Tema sõnul on mobiilsed kaamerad leidunud üha rohkem kasutust, sest ametnikke on nendega tegelemiseks juurde leitud.

"Mobiilsete kaamerate poolt fikseeritud suure kiiruseületamiste arvu põhjuseks võib olla, et need seadmed pakuvad üllatusmomenti, mida statsionaarsed kaamerad pidevalt sama teed läbivatele juhtidele ei paku," ütles Loigo.

Loigo sõnul on mobiilsete kaamerate eesmärk liikluse rahustamine, mitte rikkumiste fikseerimine ja trahvi tegemine.

"Selleks kasutab politsei ka kiirusmõõtmisele viitavaid osutusmärke, mille kasutamine ei ole küll kohustuslik, kuid nende paigutamine kaamerast ettepoole aitab pikendada kaamera ennetavat mõju," ütles Loigo.

Sekkumiskünnis on nii statsionaarsete kui mobiilsete kiiruskaamerate puhul sama ning sisaldab kiiruskaamera laiendmääramatust.

Vandeadvokaat Indrek Sirk ütles, et on mobiilsete liikluskaamerate suhtes kahetisel seisukohal. Ühest küljest tõi ta välja, et liiklusohutuse seisukohalt on ääretult oluline, et inimesed ei teaks kontrolli asukohta. Teisalt leiab ta, et mobiilsete kaamerate madal sekkumispiir on ebaõiglane. 

Sirk ütles, et kui politseipatrull tolereerib enamasti 10 km/h kiiruseületamist, siis mobiilsete kaamerate sekkumispiir on madalam. Tema sõnul moodustavad alla 10 km/h kiiruseületamised mobiilsete kaamerate puhul enamiku fikseeritud rikkumistest, kuid patrullide puhul on näha peaaegu vastupidist tendentsi, kus selliseid rikkumisi peaaegu ei fikseeritagi.

"Kahtlemata on (mobiilsed kaamerad) efektiivsed, kuid peaks rääkima sekkumispiirist," ütles Sirk.

Samas leidis Sirk, et mingis mõttes on mobiilsed kaamerad õiglasemad kui patrullid, sest patrull võtab liiklusvoost maha ühe rikkuja ning tegeleb temaga, aga samal ajal pääsevad teised kiiruseületajad.

Tallinna Ülikooli liiklusohutuse lektor Heli Ainjärv ütles, et mobiilsed liikluskaamerad õigustavad ennast. "Kui inimesed ei tea, kus kaamerad on, siis äkki sõidavad nad igal pool aeglasemalt," sõnas Ainjärv.

Samas ütles Ainjärv, et nõustub Indrek Sirgiga, et mobiilsed kiiruskaamerad ja patrullid peaksid rikkumise tuvastama sama määraga.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: