"Meie oleme aegade jooksul näinud, et sõidukijuhid võtavad kiiruse maha sel hetkel, kui nad märki näevad ja siis, kui märgi mõjuala on möödas või nad on kiiruskaamerast möödas, siis kiirendatakse uuesti," ütles Kirss kolmapäeval "Terevisioonis".

Tema sõnul toetavad ka erinevad teadusartiklid ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) liiklusohutuse alased soovitused seda, et hoiatusmärke kaamerate ette ei paigaldataks.

"Märk otse kaamera ees ei tööta, sest see ainult markeerib selle ära, kus kohas politsei järelevalvet teeb, mis tähendab seda, et mujal kohtades võib siis rahulikult kiirust ületada. Me proovime seda vältida," lisas Kirss.

Timpson, kes on üks kaamerate-esiste märkide paigaldamise algatajaid, väljendas omalt poolt veendumust, et sellised märgid siiski aitavad liiklusohutust tõsta.

"Minu jaoks on see peamiselt ikkagi ohutuse eesmärgil. Kui see märk seal on, [siis] see on raudselt ohutum, kui seda seal ei ole. Ja kui, kui mõni mõtleb, et ma nüüd kihutan märgist märgini – noh ma ei oska öelda, normaalne inimene ei kihuta märgist märgini," rääkis ta.

Saatejuhi Katrin Viirpalu küsimusele, kuidas ikkagi hoiatusmärk kiiruskaamera ees ohutust suurendab, vastas Timpson: "Noh, ta annab inimesele ju selge signaali, et siin on kiiruskaamera, igaks juhuks kontrolli üle, kas sul on hoog suurem või ei ole. Ja minu kindel veendumus on see, et ta kindlalt teeb ohutumaks."

Kirss rõhutas siiski, et teaduskirjanduse andmetel ei ole hoiatusmärki mõtet mobiilse kiiruskaamera ette panna: "Statsionaarsetel kaameratel peetakse seda oluliseks, mobiilsetel kiiruskaameratel, mitte. Seal on see erinevus."

"Ma usun, et me tegelikult tahame lihtsalt teada, kus politsei tööd teeb ja siis selle võrra nagu enda hoogu maha võtta. See ei too tegelikult ohutust kaasa," tõdes Kirss.

"Ja kui olles ka Euroopa erinevate riikidega suhelnud eelmisel nädalal, siis 17 riiki tegelikult ei kasuta mobiilsete kiiruskaamerate ees hoiatusmärki, kuna see ei ole nende hinnangul vajalik," märkis Kirss. Selliste riikide hulgas on tema sõnul Ühendkuningriik, Holland, Portugal, Hispaania, Saksamaa.

Kirsi sõnul on politseil kaheksa mobiilset kiiruskaamerat, millest üks on hetkel rikkis.

Ta tõi esile ka transpordiameti tellimusel uuringufirma Emor eelmisel aastal korraldatud uuringu tulemustega, mille kohaselt joobes juhtimist ühiskonnas ei tolereerita ja joobes oli rooli läinud ainult 2,5 protsenti vastanutest, kuid kiiruseületajaid oli 74 protsenti ja seda peeti nagu normaalsuseks.

"Ohuks peeti hoopis neid, kes liiga aeglaselt ees sõidavad. Juhid ise on endas väga enesekindlad, et mitte midagi ei juhtu. Aga 74 protsenti väga suur number," tõdes ta.

Timpsoni sõnul on seadusemuudatuse esimene lugemine riigikogus toimunud, ühtegi ettepanekut sinna ei tulnud ning tema hinnangul liigub see vastuvõtmise suunas.

Kirsi sõnul hakkab politsei loomulikult seadust järgima, kui see vastu võetakse, kuid ta kordas, et on oma ekspertiisi ja arvamuse liiklusohutuse vaates riigikogule edastanud.

Kindlasti jõustub aga Timpsoni sõnul lähiajal muutus, mille kohaselt kiiruseületuse määr, mille ületamisel juht trahvi saab, tõuseb kolmelt kilomeetrilt tunnis kuueni.

Küsis Katrin Viirpalu.