"Võrguteenuse nõudlust mõjutavate prognooside kohaselt kasvab tarbimine võrgus seonduvalt elektriautode lisandumisega 2030. aastaks Eestis pea 180 gigavatt-tunni võrra. Elektrilevi võrk on selliseks tarbimise tõusuks valmis, eriti veel, kui me suudame hinnaindikatsioonidega tarbimise kasvu ööpäevasiseselt juhtida madalama tarbimisega perioodidele – kodus lae elektriautot öisel ajal, sest siis on soodsam," ütles Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial.

Tarbimise kasv 180 gigavatt-tundi on umbes kolm protsenti võrgumahust. "Kavandatav Euroopa Liidu kliimaplaan võib siinkohal kaasa tuua täiendavat mõju ja selles valguses võib olla vajadus täiendava analüüsi läbiviimiseks," rääkis Treial.

"Mõistagi on elektritranspordile üleminek olnud pikemat aega meie fookuses ning erinevate uuringute läbiviimise tulemustest oleme saanud lähtekoha, millega võrguarenduste kavandamisel igakülgselt arvestada. Oleme selgelt elektrifitseerimise usku, see on tulevik. Jaotusvõrguna oleme igati valmis üleminekuprotsessi kiirendamisele kaasa aitama," lisas ta.

Ka Eesti elektrisüsteemihalduri Eleringi hinnangul elektriautode laadimise lisandumisega võrgule probleeme ei tohiks tekkida. "Tänaste varustuskindluse hinnangute järgi me oleme juba arvestanud teatud määral elektriautode tulekuga, see ei tule selles suhtes üllatusena," ütles Eleringi teadus- ja arendustegevuse juht Siim Iimre.

Iimre sõnul ei hakka kõik autod samal ajal ennast laadima ja pigem laetakse neid öösiti, kui muidu võrgukoormus on niikuinii madalam. Samuti peaksid turule tulema lahendused, kus ka täis akudega auto saab võrku elektrit tagasi anda, rääkis Iimre.

"Näiteks jõuate õhtul töölt koju, panete elektriauto laadija pistikusse ja elektriautos oleva elektriga saate näiteks ahjus praadi küpsetada. Ei pea sellel ajal võrgust seda tarbima. Ja öösel, kui üldine tarbimine on väike, elektri hind võib olla soodsam, siis laeb elektriauto aku täis," ütles Iimre.

Euroopa Komisjon käis neljapäeval välja oma ettepanekud, nimega Fit for 55, kuidas Euroopas võiks saavutada heitmete vähendamist. Kava näeb muu hulgas ette, et aastast 2035 müüdavate uute autode CO2 emissioon peaks olema 0.

Murekohaks leige huvi laadimistaristu rajamise vastu

Ka majandusministeeriumi hinnangul elektriautode laiem levik lähiajal vajadust täiendavate elektritootmisvõimsuste järele kaasa ei too. Muret tekitab siiski tarbijate vähene huvi laadimistaristu rajamise vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Kui 2030. aastal võiks meil olla kasvõi 10 protsenti autodest elektriautod, siis tõuseks tiputarbimine circa kaks protsenti ja siis oleks vaja täiendavad elektrivõimsust. Hetkel sellega probleemi pole," rääkis ministeeriumi transpordiarengu ja investeeringute osakonna spetsialist Johann Peetre.

Avalike kiirlaadijate võrk on Eestis erastatud ja mingit turutõrget siin Peetre sõnul praegu ei ole.

"Kui avalike laadimispunktide puhul meie turukonkurents toimib, siis kortermajade juures näeme, et ühistutel praegu pigem leige huvi elektrilaadimistaristu rajamise osas. Kuigi märtsis jõustus reegel, et uutele ja oluliselt renoveeritud majadele on kohustuslik rajada laadimistaristu baasvõrk ehk juhtmestik. See pole vajalikul määral käima läinud," sõnas Peetre.

Enefit Connecti elektritranspordi teenuste juhi Marko Viidingu sõnul on põhiliseks probleemiks see, et kortermajade väiksed peakaitsmed ja reguleerimata parkimiskorraldus.

Viiding märkis, et kõik kortermaja autod ei pea korraga laadima ning laadimisjärjekorra kokkuleppimine aitaks kitsikust leevendada. "Tegelikult kortermajades on peakaitsmetes ruumi, ei pea tormama kohe suurt peakaitset juurde ostma. Ja saab ära kasutada hoone peakaitset öisel ajal, kui elektritarbimine on madal," sõnas ta.

Elektrilevi loodab vajalike investeeringute osas Euroopa Liidu toetusele. Elektrilevi juhatuse liikme Priit Treiali sõnul oleks mõistlik Euroopa Liidu raames planeerida osa struktuurfonde just jaotusvõrkudele. Laadimispunktide ehitamine jääb aga põhiliselt ilmselt liituja kanda.

"Kuna tänane liitumistasude metoodika on selline, et vaevalt maksab tarbija ise selle uue liitumispunkti kinni. Jaotusvõrk kompenseerib sellest hinnanguliselt 20 protsenti, siis väga palju jääb ikka liituja enda kanda," sõnas ta.