"Põhjamaad säilitavad positiivse elektribalansi kõigil analüüsitud aastatel, see tähendab, et iga-aastane elektritarbimine jääb väiksemaks kui elektritoodang. Seega jäävad Põhjamaad elektrienergia eksportijaks," öeldakse nelja riigi süsteemihaldurite ühiselt koostatud prognoosis.

Samas rõhutatakse, et toodangu ülejääk kasvab kuni 2040. aastani, kuhu prognoos ulatub, mis tähendab, et regiooni elektritoodang suureneb tarbimisest kiiremini. 2040. aastaks võiks prognoosi kohaselt olla Põhjamaade elektrienergia toodangu ülejääk 50 teravatt-tundi (TWh). Neljast riigist kõik peale Soome on selleks ajaks elektri eksportijad.

Elektri hind hakkab tulevikus rohkem kõikuma, kuid sama raporti kohaselt jääb see suurema osa ajast alla 50 euro MWh eest. Äärmuslikes olukordades võib see küll ulatuda ka 200 euroni, kuid samas ligi viiendikul ajast võib see maksta ka null eurot MWh eest, selgub prognoosist.

Elering: Põhjamaade ülejääk suurendab ka Eesti varustuskindlust

Eesti süsteemioperaatori Elering hinnangul suurendab Põhjamaade elektrienergia toodangu ülejääk regiooni varustuskindlust. "Tulenevalt headest ühendustest Põhjamaadega on Eesti tarbijal ka tulevikus võimalik kasu lõigata soodsast Põhjamaade elektrienergiast," ütles Eleringi pressiesindaja Ain Köster esmaspäeval ERR-ile.

Samas tõdes ka Köster, et ilmselt on oodata üha rohkem elektrihinna kõikumist. "Üsna tõenäoline on see, et näeme suuri hinnakõikumisi järjest rohkem. Kui on saadaval palju odavat hüdroenergiat, on hind madal. Kui tuleb tööle panna kalli sisendiga elektrijaamad, nagu näiteks söe- ja gaasijaamad, on hind kõrge," ütles Köster.

Ta tõi näiteks esmaspäeva, kui öösel, väiksema tarbimise ajal oli hind 15, päeval aga kohati 280 eurot MWh eest.

Küll aga ei soovinud ta spekuleerida elektri tulevase hinna üle, vaid viitas sellele, et ühisel elektriturul liigub elekter alati madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda ehk toimub hinna ühtlustamine.

Tuumajaam arendaja ei usu sellist optimismi

Eestisse tuumajaama kavandava ettevõtte Fermi Energia juhatuse esimees, Eestile elektridefitsiiti ennustav Kalev Kallemets juhtis aga oma kommentaaris tähelepanu sellele, et Põhjamaade süsteemioperaatorid kui riiklikud asutused kalduvad oma prognoosides olema ülemäära optimistlikud.

"Helget tulevikku on lihtne prognoosida. Eriti harva prognoosivad murettekitavat või realistlikku tulevikku riiklikud asutused nagu põhivõrgu operaatorid, kuid paraku päriselu näitab pidevalt üllatusi või teistsuguseid tulemusi," ütles Kallemets.

Ta tõi näiteks, et Euroopa Komisjon prognoosis 2018. aastal, et CO2 hind on 2021. aastal ligi 30 eurot tonni kohta (€/t), kuid on praegu hoopis 60 €/t.

"Tänast pöörast elektrihinda ja gaasipuudust ei prognoosinud keegi. Kes prognoosib ja annab kindlust, et järgmise kümne aasta jooksul on igal aastal piisavalt gaasitootmist ja -transporti kiirelt kasvavale nõudlusele kogu maailmas kui kivisöejaamu asendatakse gaasipõletusega?" küsis Kallemets.

Kallemets viitas ka sellele, et kuigi Põhjamaad hakkavad üha rohkem elektrit eksportima, siis Balti riikide kõrval hakkaks seda neilt ostma ka meist märksa jõukamad Ühendkuningriik, Saksamaa ja Holland.

"Kas kindlasti jagub alati kõigile importijatele nimivõimsust on väga kaheldav. [Põhjamaadel] jääb aga [elektrit] üle vaid siis, kui Põhja-Euroopas on madalrõhkkond ehk tuul puhub. Kuid kui Põhja-Euroopas on külm ilm ja kõrgrõhkkond, kas siis Põhjala tagab kõikidele importijatele varustuskindluse? Kas Baltikumile tagab enne kui Saksamaale? Neile küsimustele sellest raportis vastuseid ei leia," ütles Kallemets.

Eesti võrguettevõte Elering on korduvalt tõrjunud kriitikute väiteid, et Eesti elektrivarustus võib kümmekonna aasta pärast ohtu sattuda, kuna saastavate elektrijaamade sulgemise tõttu hakkab tootmisvõimsusi nappima nii Eestis kui ka lähiriikides.