Ringkonnakohus tühistas Eesti Energia õlitehase ehituse peatamise

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Enefit õlitehas Auveres. Foto on illustratiivne. Autor/allikas: Sergei Stepanov/ERR

Tartu ringkonnakohus tühistas Eesti Energia tütarfirma Enefit Power taotlusel esialgse õiguskaitse, millega varasemalt peatati Ida-Virumaale põlevkiviõli tehase ehitus. Ringkonnakohtu otsus jõustub koheselt, kuid selle osas saab riigikohtule esitada määruskaebuse.

Tartu ringkonnakohus rahuldas reedel Enefit Poweri taotluse esialgse õiguskaitse määruse tühistamiseks, millega oli varem peatanud Enefit 282 õlitehase ehitusloa kehtivuse kuni asjas kohtulahendi jõustumiseni, teatas kohus.

Kuigi ringkonnakohus leidis, et MTÜ-l Loodusvõlu esineb esialgse õiguskaitse vajadus, ei pidanud kohus esialgse õiguskaitse jätkuvat kohaldamist põhjendatuks seoses kohtuasjas esitatud ekspertide hinnangutega, millest koosmõjus keskkonnamõjude strateegilise hindamise aruandega nähtub, et ehitustegevusega kaasnev ebasoodne mõju lähedal asuva Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile on Euroopa Kohtu standardile nõutavalt piisava selgusega välistatud.

Ringkonnakohus otsustas, et esineb alus ehitusluba vaidlustanud MTÜ Loodusvõlu esialgse õiguskaitse taotluse osas tehtud varasema kohtumääruse muutmiseks.

Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub viivitamatult, kuid menetlusosalistel on 15 päeva jooksul õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebus riigikohtule.

MTÜ Loodusvõlu apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 4. juuni otsuse peale, millega MTÜ kaebus ehitusloa peale rahuldamata jäeti, on ringkonnakohtu menetluses. Seega jätkub põhivaidluse lahendamine Tartu ringkonnakohtus.

Kohtuvaidlus õlitehase ehitusloa kehtivuse üle sai alguse 2020. aasta aprillis. MTÜ Loodusvõlu vaidlustas ehitusloa esmalt põhjusel, et selle alusel püstitatava õlitehase tootmine omab mõju kliima muutumisele ja säästvale arengule, mistõttu ehitusloa elluviimine ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi kliimamuutuste ohjamisel.

Mullu mais jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kohus asus toona seisukohale, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Otsus jõustus 25. juulil 2020.

Tänavu 17. veebruaril esitas MTÜ Loodusvõlu kaebuse täienduse ja uue esialgse õiguskaitse taotluse. MTÜ väitis, et praeguseks on selgunud uus asjaolu, mille tõttu võib kaebaja eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutada oluliselt raskendatuks või võimatuks.

Loodusvõlu viitas sellele, et ehitusala hõlmab Natura 2000 võrgustiku ala (Mustajõe loodusala), millel asub KSH aruande kohaselt prioriteetse tähtsusega ehk esmatähtis Natura elupaik. KSH aruandest ei selgu MTÜ hinnangul, et õlitehasel puudub mõju loodusalale.

Ka tänavu 2. märtsil tehtud määrusega jättis Tartu halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, leides, et kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus.

Halduskohus selgitas siis, et vaidlus puudub selle üle, et planeeritav õlitehase ehitamine on puhvertsoonist väljas ehk vastab KSH aruandes esitatud nõuetele.

Keskkonnakaitsega tegelev ja menetlusse kaasatud haldusorgan teatas kohtule, et KSH aruandes toodud nõuete ja leevendusmeetmete rakendamisel on kavandatava detailplaneeringu lahenduse võimalik negatiivne mõju Natura 2000 võrgustikule välistatud. Kohtu hinnangul on kaasatud haldusorgani hinnang võrdväärne ekspertarvamusega.

Kaebaja esitas seepeale Tartu ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu määruse ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada.

MTÜ Loodusvõlu on registreeritud 2019. aastal, põhikirja järgi on tegemist loodus- ja keskkonnakaitsega tegeleva organisatsiooniga.

Põlevkiviõlitehase senine ajalugu

2010. aastal alustas Vaivara vald õlitehase detailplaneeringuga ja keskkonnamõju strateegilise hindamisega (KSH). Detailplaneering algatati nelja tehase ja ühe rafineerimistehase rajamiseks. 2019. aastal kinnitati tehase detailplaneering ja KSH, järgmise aasta jaanuaris tegi Eesti Energia nõukogu investeerimisotsuse.

2020. märtsis väljastati tehasele ehitusluba, ainuaktsionär lisas omakapitali 125 miljonit eurot. Tänavu mai seisuga on 76 protsenti tehase maksumusest lepingutega kaetud. Kohustusi oli Eesti Energial õlitehase projektiga mai seisuga ligikaudu 20 miljonit eurot. Aasta lõpuks on kohustusi 86 miljoni euro eest.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: