Paketi ühe enim kirgi kütnud punktina ei tohiks Euroopa Liidus alates 2035. aastast toota ega müüa sisepõlemismootoritega autosid. Samosti sõnul on see hea kujund, kuna seob kokku paljud asjad, mis on inimeste jaoks lihtsalt mõistetavad. "Ei kõla vabaturumajanduse moodi tegelikult," märkis ta.

Ka Sildami sõnul ei ambitsioon loobuda lähitulevikus sisepõlemismootoriga autode müügist väga usutavalt. "Ma ei kujuta ette, et 14 aasta pärast Eestis kõik need, kes soovivad auto välja vahetada oleks võimelised tegema sisepõlemismootori välise otsuse ja selleks ajaks oleks paigas kõik kompensatsioonimehhanismid, mis lubaksid sul muu auto ostma," ütles ta.

Küsimust tekitab ka see, kui palju on elektriautod kogu oma tootmistsüklis sisepõlemismootoriga autodest rohelisemad. "Kus on tehtud elektriautode akud – nii nagu ka päikesepaneelid. Kas need on made in China? Kui roheliselt on need toodetud, kui roheline on nende utiliseerimine?" küsis Sildam.

Samosti hinnangul on olulisemaks küsimiseks aga kogu paketi tervikmeelsus. "Mis ei ole muud kui kõige ehtsam plaanimajandus. Võib-olla sellisel viisakal, mitte jõhkral moel, nagu me Nõukogude Liidust mäletame. Aga ikkagi plaanimajandus, kus tegelikult ära ootamata seda, et turg ja tehnoloogia areng jõuaksid mingi kohani, kus inimesed võiksid näiteks sisepõlemismootoriga autod asendada muude keskkonnasäästlikumate autodega öeldakse, et käsukorras on mingi tähtaeg, peale mida ei tohi osta ega müüa," rääkis ta.

"Seda me leiame siit lehekülgede kaupa. Isegi osa Euroopa komisjoni volinikke – üks hääletas lausa vastu sellele paketile ja kuus tükki esitasid põhjalikke eriarvamusi," sõnas Samost.

Sildami sõnul on praeguste Euroopa üleujutuste valguses inimeste ees ka visuaal sellest, millised on kliimamuutuste mõjud.

Innovatsiooni sõnul käskudega käivitada ei saa, märkis Samost. See sünnib ühiskondlike muutuste tulemusel ja kohtadest, kust seda ei oodata. "Kui me räägime maksunduslikust aspektist, sellest kui palju meie kõikide elu tänu sellele võib kallimaks minna. Minu küsimus on, kui pikalt Eesti poliitikud sellega tegeleda tahavad, kui palju tullakse loosunglikult tasemelt tagasi, millised on Eesti enda konkreetsed eesmärgid või plaanid."

Sildami sõnul Eesti poliitikud tajuvad väga hästi sisepoliitilist pinget, mis selle teema ümber kerkib ja kuidas opositsioon saab seda ära kasutada. "Seetõttu ma arvan, et me näeme siin küllalt tugevaid arvamusi lähitulevikus."

Küsimuseks on see, kuidas Euroopa liikmesriigid Euroopa Komisjoni ettepanekutele vastavad. Eesti positsiooni kujundavad ministeeriumid. Arutelud kliimapaketi üle saavad Sildami hinnangul olema igas riigis väga tugevalt sisepoliitika nägu.