"Need pildid, mida näeme Saksamaalt, Hollandist ja Belgiast, on äärmiselt šokeerivad. Ja tahaks ju uskuda, et meie tehnoloogilises ja tsiviliseeritud maailmas ei ole taolised asjad üldse võimalikud. Kahjuks on. Põhjus on äärmiselt lihtne. Mida kõrgem on atmosfääri temperatuur, seda rohkem on seal ka üldiselt veeauru, seda rohkem on energiat. See energia vabaneb moel, mille kohta me ei saa suurt midagi ette öelda ega prognoosida," rääkis Soomere "Ringvaates".

Eestis nii suurte üleujutuste ohtu tema sõnul ei ole.

"Eestis õnneks taolised kohutavad üleujutused ja tervete linnade ärauhtumine ei ole võimalik seetõttu, et meil ei ole nii suuri vooluveekogusid. Meil on võimalik küll, et kuskil tekib meetripaksune veekiht, majade keldrid ja esimesed korrused jäävad vee alla, aga see on lokaalne ja Eestit tervikuna, Eesti infrastruktuuri see ei tohiks väga oluliselt ohustada," ütles akadeemik.

Saksamaal elav Toomas Sibul kirjeldas "Ringvaates" olukorda Hageni linnas. Tema sõnul oli kogu kesklinn ja paljud linnaosad üleujutatud. Sibula sõnul ei olnud piirkonnas kunagi niisuguseid üleujutusi olnud, mistõttu ei osatud nende eest end ka kuidagi kaitsta.

Sibula sõnul ei olnud päästetöötajadki võimelised midagi tegema, kuna veetase oli liiga kõrge. Abi tuli sõjaväelt, kellel on suuremad masinad.