Samas märkis riigipea, et varjupaigataotlejate õigusi ei tohi kitsendada rohkem kui vajalik ja juhtis seimi tähelepanu, et seaduse puudused tuleb kiiresti kõrvaldada. 

"Seimis kiiruga vastuvõetud seadus on inimõiguste osas auklik. Kuid praegusel ajal on ohtlik omada auklikku rändepoliitikat. Praegu on parem omada sellist seadust, kui jätta Valgevene-Leedu piiri äärmusliku rände taltsutamiseks vahendid andmata. See saadaks rände lähteriikidele täiesti vale sõnumi," ütles Nauseda. 

Leedu seim võttis teisipäeval vastu välismaalaste seaduse muudatused. Need kahandavad varjupaigaandmise menetlust kümnele päevale. Inimõiguslased on muudatusi kritiseerinud.

Presidendi hinnangul on muudatuste kõige problemaatilisem punkt migratsiooniministeeriumi otsuse jõustamine koheselt pärast välisriigi kodaniku apellatsiooni läbi vaatamist kohtueelse protseduuri raames. Sellega rikutakse asüülitaotleja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet, teatas presidendi kantselei. 

Muudatused ei luba asüülitaotlejatele kaevata edasi esimese instantsi kohtu otsuseid, mis läheb vastuollu Leedu põhiseadusega. 

Seimispiiker Viktorija Cmilyte-Nielsen ütles, et ta lubas presidendile, et muudatused vaadatakse sügisel üle. 

Leedus peeti viimase ööpäevaga kinni veel 70 ebaseaduslikku sisserändajat, kes sisenesid riiki üle Valgevene piiri, teatas kolmapäeval piirivalveamet. 

Neist 62 esitlesid end Iraagi kodanikena.

Sel aastal on Leedu-Valgevene piiri lähedal kinni peetud 2228 välismaalast, 27 korda rohkem kui mullu.