Terviseamet soovib saada ülevaadet vaktsineeritutest töökohtade lõikes
Koroonakriisi kolmanda laine ootuses soovib terviseamet ülevaadet vaktsineeritutest töökohtade lõikes. Selleks on vaja muuta nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust ja maksukorralduse seadust. Andmekaitseinspektsioon on uute andmete kogumise osas aga kriitiline.
Praegu, mil terviseamet hoiatab koroonaviiruse kolmanda laine eest ning kutsub inimesi vaktsineerima, et riik taas lukku ei läheks, pole ametil tegelikult täpseid andmeid näiteks selle kohta, kui palju on Eestis kooliaasta alguseks vaktsineeritud õpetajaid või meedikuid, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Praegu selliseid andmeid meil ei ole. Nende andmete saamine võtab aega, see on kohmakas. See on üks selle seaduse mõte, et neid otsuseid ja sellist käitumist saaks kiiresti korrigeerida," ütles terviseameti nakkushaiguste osakonna peaspetsialist Juta Varjas.
Ehk kui terviseametil oleks andmed, jõuaksid nad ennetustööga kiiremini sihtgrupini. Varjas lisas, et täpsed andmed testimiste, koroonaviiruse läbipõdemise ja vaktsineeritute kohta kiirendaks ka haiguskolletega tegelemist. Kiireneks näiteks otsuste tegemine selle kohta, kes peavad jääma eneseisolatsiooni, kes mitte.
"Selle eelnõu põhimõte ongi, et me muutume operatiivsemaks. Praegusel juhul selleks, et lähikontaktsed vabastada eneseisolatsioonist, kui nad on vaktsineeritud, see võtab meil aega. Inimene küll ütleb meile, et jah, ma olen vaktsineeritud, aga see on meil vaja üle kontrollida ja täpsustada," selgitas Varjas.
Andmekaitse inspektsioon näeb kevadel riigikokku jõudnud eelnõus puudusi. Näiteks, et jäeti eelnõuga eraelu puutumatuse mõttes olulised küsimused valitsuse otsustada.
"Kõik see, mis andmed selle seaduse alusel nakkushaiguste registrisse kogutakse, otsustab valitsus oma määrusega - mis andmed, kust registritest, teistest registritest ja kui kaua säilitatakse. Eriti tekitas meelehärmi, et sisuliselt seadusega anti valitsusele volitus neid andmeid säilitada tähtajatult," selgitas inspektsiooni õigusnõunik Liisa Ojangu.
Tema sõnul puudutaks andmete kogumine pea tervet elanikkonda.
"Kindlasti ühiskonnal seda vaja on, kui me ei taha, et ühiskond lukku läheb. Aga see eeldaks süsteemsemat tööd ja mõtlemist ministeeriumi poolt, mida ma pole kohanud," kommenteeris riigikogu Isamaa fraktsiooni liige Priit Sibul.
"Ma arvan, et kui selle seadusega edasi minnakse, siis tegelikult on see septembris, mitte varem, sest ma ei usu, et erakorralisi istungeid tehakse siin juulis ja augustis nii palju, sest on tõesti nii palju muid eelnõusid ka veel ees, mis on kõik vaja menetleda," sõnas riigikogu Keskerakonna saadik Siret Kotka.
Eelnõu on läbinud ühe lugemise ja riigikogu on praegu suvepuhkusel.
Toimetaja: Merili Nael