Politsei- ja piirivalveamet ja Eesti Pangaliidu infoturbe spetsialist soovitavad inimestel ise kriitiliselt mõelda ning kahtlase kõne korral toru ära panna.

Pettused, millega inimestelt raha varastatakse, koguvad jõudsalt ohvreid ja kaotatud summad suurenevad. Politsei- ja piirivalveameti kelmuste ja majanduskuritegude talituse juhi Paul Pihelgase sõnul ei saa keskmist ohvrit selgelt määratleda, ent peamiselt otsitakse vene emakeelega ohvrit.

"Kahjuks peame tõdema, et arvud on kasvus. Et eelmise aasta suvel need hakkasid kasvama, aga jätkavad endiselt kasvu. Kui eelmise aasta suvel oli kuskil 25, 30 juhtumit kuus, siis praegusel hetkel räägime juba viiekümnest, kuuekümnest juhtumist kuus," ütles Pihelgas.

"Selle aasta kahju on juba pangapettuste näol 800 000 eurot, mis on rohkem kui eelmise aasta samal ajal," rääkis Pihelgas.

Kelmid petavad erinevate ettekäänetega välja andmeid, nagu isikukood, panga kasutajatunnus või krediitkaardi andmed.

Eesti Pangaliidu infoturbe toimkonna juht Tiit Hallas ütles, et kelmid jahivad informatsiooni, mida pangaametnikud kliendilt ei küsi.

"Erinevate sotsiaalsete petuskeemide abil siis püütakse inimeste siis kas kasutajatunnuseid või salasõnasid välja meelitada või siis meelitada neid sisestama oma PIN1, PIN2 näiteks Mobiil-ID või Smart-ID puhul," sõnas Hallas.

Hallase sõnul räägitakse ohvritega väga veenvalt, reeglina vene keeles ja üritatakse selgeks teha, et inimese kontol on kahtlaseid liikumisi. "Ning selle jaoks, et see kahtlane liikumine siis nüüd või see kahtlane ülekanne peatada või tagasi kutsuda, selle jaoks peab inimene siis avaldama oma isiklikud andmed," kirjeldas ta.