Lisaks pangakelmustele levivad Eestis jätkuvalt ka armukelmused

Kelmid võivad inimestelt küsida erinevaid PIN-koode ja seeläbi teha rahaülekandeid.
Kelmid võivad inimestelt küsida erinevaid PIN-koode ja seeläbi teha rahaülekandeid. Autor/allikas: ERR

Sel aastal on Eestis toime pandud investeerimispettusi, mille kogukahju ulatub 2,4 miljoni euroni. Levinud on nn kõne pangast skeemid kui ka armukelmused.

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo kelmuste ja majanduskuritegude talituse juht Paul Pihelgas ütles ERR-ile, et kõige levinumad petuskeemid on Eestis endiselt pakkumised investeerida tulusalt krüptorahasse või aktsiatesse ja kõned libapangatöötajatelt.

"Samuti on endiselt aktuaalsed armukelmused, kui keegi esineb näiteks välismaa sõduri või leskmehena ja suhte arenedes küsib raha enda või lähedaste raviks või lennupiletiks, et tulla Eestisse külla," selgitas Pihelgas.

Seega tasub olla ettevaatlik nii telefonikõnedele ja e-kirjadele vastates kui ka tutvumisportaalides. Seesugused kelmused levivad Eestis aga pidevalt.

Pihelgas selgitas, et septembri alguses sai politsei rohkem teateid inimestelt, kes on kelmide kõne küll vastu võtnud, kuid pole ise ohvriks langenud. Ta selgitas, et seeläbi saab järeldada, et inimeste teadlikkus kelmidest on kasvanud.

"Kahjuks õnnestub kurjategijatel ikka veel leida ohvreid, keda suudetakse veenda, et helistatakse pangast ja helistaja tahab tõesti aidata klienti kontot kaitsta. Esialgsetel andmetel registreeriti politseis selles kuus juba 29 sellist juhtumit, kogukahju on 150 000 eurot," selgitas Pihelgas.

Nn kõne pangast skeemi järgi toimepandud kuritegusid on Pihelga sõnul tänavu kokku registreeritud ligi 400, kogukahju on seejuures veidi üle 1,65 miljoni euro. Kokku on investeerimise ettekäändel toimepandud kelmuste kahju sel aastal aga ligi 2,4 miljonit eurot.

"Reeglina on sellised kõned venekeelsed, kuid kelmid on leidlikud, vahetavad oma taktikat vastavalt olukorrale ning valvas peab olema alati, kui keegi helistab teile panga nimel ning soovib saada teie isiklikke andmeid ning palub sisestada PIN-koode. On olnud juhtumeid, kui kelm on esinenud ka Smart-ID konsultandina ning palunud ohvril sisestada Smart-ID PIN-koode," hoiatas Pihelgas.

II samba pensioniraha tagastuse valguses on pangaliit septembris käivitanud teavituskampaania "Ei, aitäh!". See tutvustab levinumaid petuskeeme ja õpetab nende korral õigesti käituma.

Enn Riisalu pangaliidust ütles ERR-ile, et pensionitagastuse tulemusel mõnda uut petuskeemi loodud pole ehk kasutusel on kõik varem levinud kelmused.

Riisalu selgitas, et täpsemaid järeldusi kampaania mõju kohta saab teha oktoobris, kuid juba praegu on näha märke, et inimesed teadvustavad endale petuskeeme üha rohkem.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: