Rene Arikas: Estonia uuringute prioriteedid on läbipaistvus ja faktitäpsus

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Rene Arikas Autor/allikas: Laura Laaster/MKM

Parvlaeva Estonia esialgse hindamise ning järgmisel aastal algavate põhiuuringutega käib kaasas avalikkuse kõrgendatud huvi, mis on kahjuks loonud ka infomüra. Uuringuid teostav rahvusvaheline meeskond lähtub uuringute tulemuste esitamisel kokkuleppest, et informatsiooni edastamine on läbipaistev ja põhineb ainult faktidel, mitte oletustel, kirjutab Rene Arikas.

Laialdane avalik- ja meediahuvi parvlaeva Estonia esialgse hindamise ning järgmisel aastal algavate põhiuuringute vastu on ilmselge, olime sellega uuringuprojekti ette valmistades arvestanud.

Ebatäpne informatsioon

Enamasti avalikkus mõistab, et tegemist on suure hulga inimeste jaoks tundliku teemaga, mille kajastamisel tuleb olla äärmiselt korrektne ja delikaatne. Paraku häirib projekti kulgu ebatäpse informatsiooni levitamine meedias ning oletustel põhinevate uudiste ja artiklite avaldamine, mis ei ole valdav, kuid vajab siiski tähelepanu.

Sellisel viisil jõudis eeluuringu neljandal päeval, 12. juulil, Rootsi uudisteagentuuri TT vahendusel nii Rootsi kui ka Eesti meediasse kõmulise pealkirjaga uudis, et parvlaeva Estonia kerest on leitud kaks uut pragu. Uudise genereeris uuringulaeval dokumentalistina viibinud Rootsi fotograaf, kes edastas sõnumi Rootsi meediale enne, kui Eesti ohutusjuurdluse keskuse ja Rootsi õnnetusjuhtumite uurimise ameti esindajatest koosnev uuringumeeskond oleks fakti kinnitanud.

Kuna fotograaf ei pidanud kinni kokkuleppest, et enne uuringute käigus avastatud uute faktide kinnitamist neid ei avaldata, palusime tal uuringulaevalt lahkuda. Eelmainitud pragude väidetav olemasolu ei leidnud kinnitamist allveerobotiga tehtud uuringu käigus.

Tegelikult ilmnes, et Estonia vrakil on mitmetes kohtades erinevaid deformatsioone ja vigastusi. Järgnevatel uuringupäevadel tegime 3D-skanneri ning allveeroboti abil kindlaks, et laeva paremas pardas on kere läbistav vigastus, mille mõõtmed on vähemalt 4 x 22 meetrit.

16. juuli Postimehes võttis parvlaeva Estonia uuringute teemal sõna Jaanus Rahumägi, kelle arvates vrakile sukeldumisel kasutatav tehnoloogia selleks ei sobi.

Vraki esialgse hindamise teostamiseks läks tarvis suurel hulgal erinevaid seadmeid, muuhulgas külgvaate- ja lehviksonarit, merepõhja profileerijat, 3D-sonarit, allveeroboteid jms. Korraldasime seadmete ja teenuste hankimiseks vajalikud hanked. Näiteks kaameraga allveeroboti ning tuukrilaeva hanke võitis Tuukritööde OÜ hinnaga 14 900,- EUR+km. Kasutasime mereliste eeluuringute jaoks selleks otstarbeks optimaalsemaid lahendusi. Mereliste eeluuringute esimese etapi peamised ülesanded said täidetud.

Nõustun Jaanus Rahumägi poolt artiklis öeldud lausega: "Spekulatsioonide võimendamine ja tootmine tundlikus uurimises võib muuta uurimise lõpptulemuse farsiks ja see oleks Eesti riigile mainekatastroof."

Vöörivisiir ja vööriramp

Seoses parvlaevaga Estonia on palju räägitud nii vöörivisiirist kui ka vöörirambist ning olen märganud, et aeg-ajalt kiputakse neid kahte omavahel segamini ajama. Selguse huvides olgu öeldud, et vöörivisiir on avamiseks tõstetav vööriosa. Visiir laevakere voolujoonelise osa otsana on vajalik pääsuks parvlaevade autotekile. Vööriramp on laeva vööris paiknev reguleeritava kõrgusega pealesõidutee laevale.

Estonia vöörivisiir tõsteti merepõhjast üles aastal 1994 ning praegu asub see Rootsi mereväebaasis Muskö saarel. Estonia vööriramp oli pärast laevaõnnetust püsinud laeva küljes, kuid eeluuringute käigus tuvastasime, et vöörirambi enamus hingedest on purunenud, vööriramp on eest ära, lebab merepõhjas toetudes paremale pardale ning pääs autotekile on avatud. Mis põhjustas vöörirambi eraldumise, peab selgitama edasine uuring.

Parvlaeva Estonia hukuga seonduvaid teemasid avalikkuses ja meedias käsitledes ei tohi unustada, et Estonia vraki näol on jätkuvalt tegemist hauaga, kus puhkab 757 inimest. Uuringumeeskond tegi oma tööd, vältides võimalikult palju hauarahu rikkumist ning palume samasugust suhtumist ka kõigilt teistelt.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: