Arikas: Estonia uuringud jätkuvad kogutud andmete analüüsiga
Parvlaev Estonia hukkumise põhjuseid uurima saadetud meeskond lõpetas vrakil eeluuringud ja jõudis reedel tagasi Tallinna sadamasse. Uuringute juht Rene Arikas kinnitas, et kõik plaanilised uurimistoimingud said tehtud. Uurimismeeskond tuvastas Estonia vrakil erinevaid vigastusi.
Me räägime alles esimesest etapist eeluuringutes. Milliseks te hindate seda sisendit edasiseks tegevuseks?
Tegemist on väga olulise sisendiga, see võimaldab meil ette valmistada põhiuuringuid. Saime ülevaate merepõhja batümeetriast ehk 3D kujutise merepõhjast. Saame ülevaate ka geoloogiast, kus on savikihid, kus on graniit, liiv ja ka dokumenteerisime suhteliselt detailselt laevavraki seisukorra.
Kõige selle aluseks on olnud auk, ajakirjanduslik põhjus, miks sinna alla mindi. Nüüd te olete kirjeldanud ühte vigastust, mis on lausa 22 meetrit korda neli meetrit suur, paremas pardas. On see üllatus, et sellise vigastuse leidsite?
Tõepoolest selle dokumentaali põhjal oli meil informatsioon, et seal on tegemist vigastuse või vigastustega ja tegemist on vähemalt 22 meetrit pika ja neli meetrit kõrge vigastusega. See vigastus läheb edasi laevakere alla, me täpselt ei tea, kui suur on see vigastus. Vigastuse iseloom on rebend, läbivad avaused erinevates kohtades, mis kanduvad edasi sisekonstruktsioonidesse. Meil on võimalik näha läbi vigastuse siseruume, sealjuures autotekki näiteks.
Olete samas öelnud, et selle vigastuse geomeetria vastab paljandi geomeetriale?
Täpselt. See on samas vastas nõlvas, mis on viis meetrit eemal, osades kohtades isegi pool meetrit, on graniidipaljand ja selle konkretsioon kattub ilusti laevavraki deformatsiooni konkretsiooniga.
Viimastel päevadel on palju räägitud ka rambist, kuidas sellega on? On see rohkem lahti kui arvati?
Esialgu me kontrollisime laevavraki seisundit 3D sonariga, saime esimese informatsiooni, et on võimalik suures ulatuses näha autoteki sisemusse. Hiljem kontrollisime ka allveekaameraga, mis andis kinnituse, et autoteki sissepääs vöörist on pea täies ulatuses avatud. Leidsime ka üles laeva vöörirambi, mis lebab siis toetades laeva paremale pardale merepõhjas.
Mis on need kõige kriitilisemad kohad, millega edasi minna?
Edasi viime läbi kõikide kogutud andmete analüüsi. Viime läbi eeluuringute teise etapi, et valmistuda ette põhiuuringuteks. Kindlasti on vaja viia läbi ka kõikide jooniste digitaliseerimine, luua laeva digitaalne mudel, et sellega läbi viia erinevad simulatsioonid.
Toimetaja: Barbara Oja