Estonia vraki senised eeluuringud on tuvastanud deformatsioone laevakeres

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Estonia vraki eeluuringud. Autor/allikas: Madis Veltman/Postimees

Parvlaeva Estonia vraki eeluuringute esimesed kaks päeva olid tulemuslikud. Läbi viidi laevavraki ja ümbritseva merepõhja uuringud lehviksonariga, mille tulemusel sai meeskond esmase ülevaade laeva seisundist.

Eesti Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikas rääkis, et reedel kell 15 algasid laevavraki uuringud lehviksonariga, et kaardistada laeva asend ja ümbritseva merepõhja seisund. Tööd lõppesid hilisõhtul, kui väljas hakkas pimenema ning töid hakkas takistama järjest tugevnev tuul ja lainetus.

Arikas kinnitas, et vaatamata lainetusele on lehviksonariga saavutatud andmete ja pildikvaliteet üllatavalt hea.

Ööseks sõitis uuringute emalaev Eva-316 ankrusse Lehtma ning Electra af Askö Soome Hanko sadama juurde. Öösel toimus lehviksonari uuringu andmete töötlemine ning laupäeva hommikul oli võimalik Estonia õnnetuspaika naasta.

Rene Arikase sõnul on lehviksonari tehtud kujutisel selgelt eristatavad Estonia vraki vööriosa, kiil ja ahter. Näha on sild, tekiehitis, akende read ülemistel tekkidel ning ankur, sõukruvi ja teised detailid. Näha on ka deformatsioone laevakere keskosas.

"Vrakki ümbritseval alal laevast põhja pool on kujutisel näha seljandikku, mis on arvatavalt tekkinud laeva uppumise tagajärjel," selgitas Arikas. "Seljandiku ja laevakere vahel on viie kuni seitsme, kohati kümne meetri laiune kanal. Samuti on tekkinud kanal laeva ahtriosas. Arvatavalt on kanalite tekkimise põhjus, et laev on oma algsest asukohast varisenud allapoole lõuna ja ida suunas, kuna ta lebab seljandiku peal, mille materjaliks on ebapüsiv savikiht. Kokku on näha nelja väiksemat ja suuremat varingut, millest viimane tekkis aastatel 1995-1996 toimunud vraki kaadamise käigus, kui kogu vööri- ja ahtriosa ning ka lõunapoolne osa kaeti geotekstiiliga, see ankurdati vaieritega, kaeti kivikihiga ja sinna peale toodi ligi 300 000 kantmeetrit liiva. Ilmselgelt kaadamine ei õnnestunud ja sellest tulenevalt tekkisid varingud, mida täna sonariuuringutega näeme," kirjeldas Arikas.

Laupäeval viidi põhjaprofileerijaga läbi kogu ala uuringud. Arikase sõnul on kujutisel näha ristlõiget Estonia vraki keskosast. "Sellelt võib hinnata, et laeva keskosa toetub kõvemale moreenile, mille peale laev on pidama jäänud, ja vööri- ning ahtriosa pehmemale savile. Nägime uuringutest, et laeva keskosa on pigem kõrgem ja toimunud on läbipaine. Sellest tulenevalt on suure tõenäosusega tegemist deformatsioonidega, mida me järgnevatel päevadel läbi viidavate uuringutega plaanime täpsemalt tuvastada," selgitas Arikas.

Pühapäeval liitus meeskonnaga Ameerika Ühendriikidest saabunud Mesotech 3D skaneerimise ekspert Brian Abbott. Toimus aparatuuri testimine ja täppiskoordinaatide ettevalmistamine Mesotech sonari kasutamiseks. Kolmjalal paiknev 3D skanner on kavas paigutada 20 kuni 25 asukohta ümber vraki, et saada väga täpsed mõõdistusandmed nii laevakere vigastuste kui ka laeva vahetult ümbritseva merepõhja kohta.

"Pärast 3D skanneruuringut viime kiiresti läbi esmase andmete töötlemise ning selle põhjal teeme otsused, milline saab olema uuringute edaspidine käik. Kui vee läbipaistvus võimaldab, plaanime lähipäevil kutsuda välja allveeroboti, et juba teadaolevaid deformatsioone laevakeres – ahtriosas, keskosas ja paremas pardas – detailsemalt uurida ning mõõdistada nende täpne asukoht," rääkis Arikas.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: